Metsküla võitleb oma kooli eest

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Pühapäeva pärastlõunal kogunes Metsküla kooli kriisikoosolekule üle poolesaja inimese. Vasakul direktor Pille Kaisel. Foto: Kaarel Kaisel
Pühapäeva pärastlõunal kogunes Metsküla kooli kriisikoosolekule üle poolesaja inimese. Vasakul direktor Pille Kaisel. Foto: Kaarel Kaisel

Metsküla kool ja kogukond edastasid eile kohalikule omavalitsusele ligi poolesaja allkirjaga üleskutse, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi otsuse eelnõu sulgeda tulevast õppeaastast Metsküla kool.

Kool ja kogukond said kavandatavast sulgemisest teada reede õhtul, kui valla kodulehele oli ilmunud neljapäevase volikogu koosoleku päevakord, kus on muu hulgas kolm otsuse eelnõu: lõpetada hiljemalt tuleva aasta 1. augustiks Kasari põhikooli, Tuudi algkooli ja Metsküla algkooli tegevus ja liita koolid Lihula gümnaasiumiga.

Koolijuhte tabas see eelnõu nagu välk selgest taevast. „Meiega on asi täiesti läbi arutamata,” ütles Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel.

Kogukonna seisukoht on, et nii kiiresti ei suuda volikogu langetada õiget otsust nii komplitseeritud küsimuses, nagu seda on koolide sulgemine.

„Ma arvan, et need inimesed, kes on selle eelnõu ette valmistanud, on lihtsalt ebaprofessionaalsed,” ütles 1989. aastal suuresti kodanikualgatuse korras rajatud Metsküla kooli esimene direktor Gunnar Polma, kes on praegu Tallinna reaalkooli direktor.

„Vähem kui nädalase etteteatamisega tehtud otsus pole otsus. Otsuse ebapopulaarsus iseenesest ei tee sellest veel riigimehelikku otsust. Otsus Metsküla kool sulgeda oleks lihtsalt väga rumal ja ennatlik,” ütles Aleksei Lotman, kelle kaks last on lõpetanud Metsküla kooli.

Mahuvad ühte kooli

Pühapäeva pärastlõunal kogunes Metsküla kooli kriisikoosolekule üle poolesaja inimese: õpetajad, kõik lapsevanemad, aga ka vilistlasi, nende vanemaid ja kohalikke elanikke, kelle lapsed lähevad kooli alles mõne aasta pärast.

„Kui toole puudu jääb, siis toome juurde,” ütles rahvasumma saali juhatav Kaisel.

Volikogu otsuse eelnõu järgi on kolm kooli vaja sulgeda, sest õpilaste arv vallas on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 290 võrra ja omavalitsusele käib üle jõu ülal pidada nelja kooli.

„Lihula vallas ei ole enam nelja kooli järele vajadust, sest õpilased mahuvad õppima ühte kooli,” seisab eelnõus.

Peale tavapäraste ülalpidamiskulude on vaja investeerida ka koolide füüsilisse keskkonda, mida ei suuda vald teha. Viimaks kolm väikekooli vastavusse uue õppekavaga, tuleb eelnõu järgi 2013. aastaks investeerida umbes 15 000 eurot.

Pille Kaiseli sõnul on Metskülas uuele õppekavale üleminekuks kõik vajalik ja vallal ei tuleks investeerida sentigi.
Kohest investeerimist nõudva vananenud elektrisüsteemi väljavahetamiseks vajamineva 3500 eurot on kogukond nõus leidma ise.

Unikaalne nähtus

Praeguse koolide rahastamismudeli järgi langeb alla kriitilise piiri 6klassiline kool, kus on vähem kui 12 õpilast. Sel juhul ei kata riigi makstav raha õpetajate palku, rääkis Kaisel.

Aastani 2020 ise õpilaste prognoosi koostanud Kaisel ütles, et Metskülas ei lange õpilaste arv alla 12. „Mina ei näe, et õpilaste arv on vähenenud ja väheneb. Vastupidi: Metsküla on stabiilse õpilaste arvuga hästi toimiv kool,” ütles Kaisel. „Ma ei võitleks oma kooli eest, kui see oleks lastest tühi ja elujõuetu, aga ma võitlen, kuni ma näen perspektiivi.”

Metsküla kooli pannakse lapsi nii Hanila vallast kui ka Lihula linnast, kus kool on käe–jala juures. „See on keskkond, mis tõmbab, unikaalne nähtus, mis tuleb säilitada,” ütles Metsküla kooli lapsevanem Jaak Kastepõld.

„Metsküla kool on siin vallas üks paremaid hariduse andjaid,” ütles Aleksei Lotman. Lotmani sõnul pole õige püüda parandada Lihula kooli väikekoolide arvel.

„Lihula linn pole koht, millel oleks väge olla asi iseeneses. Lihula linnal on mõte vaid vallakeskusena. Kui sureb elu vallas, siis sureb ka linn. Kui siit kooli sulgemise pärast lahkuks ka üks pere, oleks see väga suur kaotus,” arutles Lotman.

Pille Kaiseli arvutuste järgi jätaks kolme kooli sulgemine tööta umbes 30 inimest. Vallast kaoks üle 8 õpetajakoha, 10 majanduspersonali ametikohta ja 7 klassikomplekti, mille pealt maksab riik haridusinvesteeringute ja palgaraha.

Ainus kokkuhoiukoht

„Vallavalitsuse ühe nõuniku aastapalk kataks Metsküla kooli kümne kuu majanduskulud ja teenindava personali palga,” rääkis Pille Kaisel. „Kui vald on raskustes, kas ei leidu teisi kokkuhoiukohti kui kool?”

Lihula vallavanema Riho Erismaa sõnul ei tohtinuks otsuse eelnõu tulla koolidele ega volikogule ootamatult, ka ei kohusta eelnõu volikogu seda neljapäeval vastu võtma.

„Lapsi aga on just nii palju, kui neid on. Vallavalitsus tahab, et nende õpikeskkond oleks võimalikult hea ja turvaline,” ütles Erismaa.

Vallavanem lisas, et Metsküla kool vajaks sanitaarremonti, vesiklosetti ja kindlasti veel midagi, ka peaksid väikekooli lapsed eakaaslastega olema rohkem koos. „Ja keegi ei ütle, et Metsküla peab kaduma õppekohana,” lisas Erismaa.

Sulgemisotsust põhjalikult analüüsinud Matsalu külavanem Tõnu Ots ei leidnud kooli sulgemisele ühtegi põhjust ei majanduslikust, pedagoogilisest, sotsiaalsest ega eetilisest aspektist.

Otsa küsimusele, kas sel juhul, kui säilib Metskülas õppekoht, ei tuleks hoonesse ikkagi investeerida, vastas vallavanem, et tuleks. Hoone ülalpidamiskulud jäävad ka siis, kui seal hakkab tegutsema raamatukogu või midagi muud.

Kogukonda veenva vastuseta jäi Tõnu Otsa küsimus, millele tugineb väide, et Lihula kooli õpikeskkond on parem kui Metsküla oma. „Mina tunnen mõlemat kooli ja julgen väita, et see ei ole nii,” ütles Ots.

„Käige Lihula koolimaja peal ringi ja vaadake, saab käsi pesta ja on vesiklosett,” ütles vallavanem.

„Lihula koolis vahetuvad õpetajad ja juhid. Meil siin ei vahetu. Miks on Lihula kool Läänemaa kõige viletsamate riigieksamitulemustega kool? Meie ei taha panna oma lapsi Lihula kooli,” rääkis kohalik elanik Silvi Laev.

Kogukond leidis, et koolide liitmine ei paranda Lihula kooli mainet.

„Lihulast ei tee head kooli see, et me suretame teised koolid välja,” ütles Gunnar Polma.

Lihula kultuuri– ja haridusnõunik Kersti Ajaots, kes koosolekul ei olnud, põhjendas eile Lääne Elule otsuse eelnõu ikkagi laste vähesusega. „Meie eesmärk ei ole lõigata majanduslikku kasu,” ütles ta.

Ajaotsa andmeil läheb 2017. aastal Lihula vallas kooli 12 last. „Ma tahaks teada, kuidas jagada need lapsed nelja kooli vahel,” arutles Ajaots. „Aastatel 2013–2015 ei ole Metsküla kooli piirkonnas registri järgi ühtegi 1. klassi minejat. Ei saa arvestada lastega, kelle on kool omale kusagilt mujalt piirkonnast välja kaubelnud.”

Volikogu otsustab valla kolme väikekooli sulgemise neljapäeval. Täna õhtul kogunevad võimalikku sulgemist arutama  volikogu komisjonid.

 

Metsküla algkooli lastevanemate ühispöördumist saab lugeda siit.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
18 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Riadh
11 aastat tagasi

I have been surfing on-line more than 3 hours laltey, yet I never discovered any attention-grabbing article like yours. It’s beautiful worth sufficient for me. In my opinion, if all site owners and bloggers made just right content material as you probably did, the internet shall be much more helpful than ever before. No nation was ever ruined by trade. by Benjamin Franklin.

veevalaja
13 aastat tagasi

pisarad tulid lausa silma…vene aeg tagasi,siis sulgeti ka koole…
nii need külad tühjenevad…kõik Tallinna või Soome elama…
algkooli laps peab saama õppida kodu lähedal!!!

vanapagan
13 aastat tagasi

Vat siin see orjameelsus välja lööbki. Tavakodanik on valmis kohe riigi tegematajätmiste läbi annetuste kinni maksma. Üks kord maksab, mis järgmine aasta saab. Kas siis peavad õpetajad kuulipritsiga parikaadidele minema. See lömitamine loob ainult mõttelaiskust ja loob ametnikele illusioone et ei peagi midagi tegema

õnn pole rahas
13 aastat tagasi

plats puhtaks, robotlaut või karjäär asemele,kreeklased kostile, tankirood kaitsele, töölisele malka-saksale palka, on taas kätte jõudnud kollektiviseerimise aeg, külvivolinikud ruulivad

Päike
13 aastat tagasi

Tere

Metsküla kooli toetuseks oleksin valmis ka ise raha annetama. Lugupeetud Pille
kas ei oleks mõtekas nii heategevuse korras koolile raha koguda? Paljud suured projektid saavad alguse väikestest annetustest. Saan kohati aru vallast, kes näeb kiiret kokkuhoiu võimalust inimeste pealt. Inimene on suurim kulu siin ilmas. Isiklikult minu arvamus: Metsküla kooli sulgemisega saavutavad nad vaid piirkonna välja suremise. Olen ise Metskülas puhanud ja võin kinnitada, et kool on selle küla süda. Edu Pille Sinule.

jukule
13 aastat tagasi

Juku võtab kalevipoja kätte. loeb sealt esimesed read. laenab vanemuise käest kandle ja läheb toompeale lõõritama. Võtab kandlega üles mõned telliskivid ja molorovi kokteilid. Ühesõnaga võtab enda lõunaosariikide võitluskaaslastest eeskuju. Kui see tellis mille sa nüüd kaasa võtad maandub ametniku laual siis hakkavad asjad liikuma. Rääkimine on vaid kurtidele kõrvadele. 10 aastat on räägitud kuulmine puudub.

juku
13 aastat tagasi

Mida pekki?Kas me sellist Eestit tahtsime……Lausa vägisi suretatakse maaelu välja Ansipi valitsuse juhtimisel.Ehk ei ole hilja muutusteks.

vanapagan -eelmisele
13 aastat tagasi

Kui sa nüüd kutsud siin ülese raha leidma siis see on tagajärje lappimine. Sind ei rõhu mitte raha puudus vaid riigikord mis on viinud tõmbekeskuste ja ääremaastumise mentaliteedi süvendamiseni. Mida rikkamaks tõmbekeskused saavad seda vaesemaks te seal maal jääte. Ühiskond eksisteerib ju tasakaalu printsiibil. Selle jama söödavaks reserveerimiseks piisab aga telereklaamis kuu aega ennem valimisi. Ja kavalantsud löövadki valitsusele kulpi ja õpetajad kiidavad takka. Niikaua kui õpetajad tasakaalustatud pilti ühiskonnas toimuvast ühiskonda luua ei oska niikaua peavadki seda suppi ise larpima.

Leidke...
13 aastat tagasi

…ei leia punktigi Sinu postitusest, millele saaksin vastu vaielda. Täiesti nõus.

Leidke...
13 aastat tagasi

…see ülalpidamiseks vajalik raha ja pidage kooli erakoolina. Oskusliku majandamise korral saab odavamaltki. Milleks valda, kellel on niigi võlad kaelas, selliste asjadega nülgida? Ilmselge peaks olema see, et Lihulas on Armas Merevoo lahkumisest alates toimunud täielik hariduslik allakäik, ehk aastast 1995.a. Metsküla kool on üks harv positiivne näide seejuures. Positiivseks ei tee näidet aga kahjuks mitte kool iseenesest vaid Metsküla kooli intellektuaalne kapital. Vaadake, kes kooli eest võitlevad(Polma, Lotman, Ots, Kaisel, Kastepõld jne.) inimesed, kes iseenesest oma intellektuaalsete võimete poolest(mille saavad pärilikult ka nende lapsed) omavad tohutut potentsiaali. Nimetatud tegelaste lapsed ei peaks ehk üldse algkoolis käima. Siis imestatakse(eelpoolkirjutanu Maris),… Loe rohkem »

Kata
13 aastat tagasi

Pandi Läänemaal Ridalas Asuküla kool kinni ja pannakse veel paljugi teisi koole 🙁 Lihtsalt valdadel pole raha, et väikekoole ülal pidada. 90-ndate alguses olime kõik pisarateni liigutatud, kui väikesed külakoolid taas töötama hakkasid, kuid nüüd toetame Kreekat. Igal ajal omad eelistused. Kahju! :(:(:(