1996. aastast saadik on alalise elamisloaga teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud saanud Eestis hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Mujal Euroopa Liidus pole see kaugeltki nii. Eestis oli mittekodanikele valimisõiguse andmise taga osalt ka see kaalutlus, et nii integreerime neid paremini oma ühiskonda, misjärel tekib neil huvi rohkemgi Eesti elust osa võtta, saada täieõiguslikeks kodanikeks ja hakata ka riigikogu valima.
Pea kolm aastakümmet hiljem võib tõdeda, et vähemalt see põhjendus on igasuguse vettpidavuse kaotanud. Need, kes on vahepeal tahtnud saada Eesti kodanikuks, on seda ka saanud – ükskõik, kas nende peamine ajend oli siis riigikogu valimistel osalemine või mõni muu. Teised elavad endiselt Eestis oma halli passi või Venemaa kodakondsusega ega tunne mingit vajadust integreeru
