Kunagises Sõpruse näidiskolhoosi lambalaudas Koelas on Päivi Viik juba 30 aastat lüpsilehmi pidanud.
Kallehansu talu lehmad tunnevad kella, sest kell viis pärastlõunal on nad karjamaa kaugemast nurgast kõik väravasse tulnud. Käes on õhtuse lüpsi aeg.
Mõni minut enne viit jõudis Kallehansu perenaine Päivi Viik lauda juurde. „Loomad tulevad kohe karjamaalt sisse,” ütles Päivi lüpsiriideid vahetama rutates.
„Veel on lüpsilehmi, kes saavad looduses käia!” Selle mõtte jätkamiseks võtab ta hetkeks hoo maha. „Miks ei ole rohelised selle peale tulnud, et lüpsilehmade eest võidelda? Kanad peavad roheliste arvates ju olema mahedad ja vabad. Tegelikult on piim esmane toitaine, elu alus. See lehm, kes on kogu aeg laudas, ega tema ju issanda päikest ei saa, selle asemel antakse talle D-vitamiini. Aga see on ju keemia! Nii. Järgmine toit on silo, konservandiga – puhas keemia! Ja piimatööstuses tehakse oma töö veel!”
Lauta kadudes kostub vaid Päivi soov, et kui ta vaid saaks laboris võrrelda enda talu piima ja poepiima!
Nagu kellavärk
Punkt kell viis on Päivi koos tütre Merike Jammeriga vissidel väravas vastas.
Lehmadel on kõigil kollased numbrilapakad kõrvas, kuid igal loomal on ikka oma nimi ka.
„No mine, mine! Mammut peab esimesena minema, siis tulevad Roksi ja siis on Pontšik ja siis on Moosi. See on Printsess. Ja tema on Sõõrik, see on Pontšiku järglane, sellepärast ta Sõõrikuks saigi,” tutvustab Merike loomi. Sõõrik on tiine mullikas, praegu ta veel piima ei anna.
et hoopis päikesepaneeli põllu pidamisest saab maaelu väljasuretamise alus
Kust siit õigupoolest see edu tuleb?
pidamisest
maale elama, meil pole ei teid ,pole tööd, kooli, lasteaeda, kauplust, internetti, posti, arstiabi, elektrit saab mõnikord, suureks abiks saab olema automaks, maamaks, käibemaks, kaitsemaks, on palju vabadusi, näiteks ameerikasse reisida saab viisavabalt.
Kus maalt Teie pärit olete?
maalt, kilplaste külast
See oli üks hea selgitav artikkel! Sõites jalgrattaga läbi Koela küla näen ikka teeäärses tarandikus hobuseid. Olen siis mõelnud, et eestlastele on nii iseloomulik pidada tegevusetult konutavaid lemmikloomi. Vaid üks nüanss oli veider – lehmalauda lõhn ja normaalne sõnnikuhunnik lauda kõrval. Nagu lapsepõlveaegne kolhoosilaut oleks elustunud! See ei läinud tüüpilise hobusepildiga kokku. Paarikümne lehmaga väiketalu on tegelikult üldse normaalseim kooslus mis olla saab. Oleks minu teha, soodustaksin igati ka ühe-kahe lehma pidajaid. Veneaegsed hullused maandas maarahvas eestiajast (tsaariajast jne.) säilinud terve mõistus, eurohulluste taustal mõjub aga isegi kolhoosilaut terve mõistuse saarekesena! Kajakallaseid maapiirkondade tühjaksjooksmine ei huvita. Täpsemalt – kõigi märkide… Loe rohkem »
talude päev näitas , mis toimub, enamus mingid mini loomaiad omale loonud, talu pidamine eeldab omada palju maad, karja,- heina, – metsa, -põllumaad. meil maa hind muudkui tõuseb, kõiksugu keelud , käsud ametnike poolt välja mõeldud maaelu hävitamiseks. meenutuseks ainult kunagised piimapuki asukohad, lepasuitsu lõhn talu korstnast, kuke kiremine ja piimaseid vuntse lakkuv kass.
OLI eesti edu alus, nüüd on see ammu lõppenud, mõni ingitseb veel toetuste najal, aga üldiselt elame import toidu peal, põldudel tuulikud ja paneelid, rahvas linnas või võõrsil, kõik sõltume elektri olemasolust, ilma selleta häving.
kas see on siis jätkusuutlik? Ei ole ju! Tublid inimesed, kes veel jaksavad vaatamata sellele et kaikaid kodaratesse loobitakse, maal toitu toota. See on ju meie kõigi julgeoleku esmane tugisammas! Kui piir kinni läheb mis iganes põhjusel, siis peame suutma ennast ise ära toita.
see kotib, kaubanduskeskuste riiulid lademes kilepakendites import keemilist sõnnikut täis, haapsalu turul aga puhub tuul, väljaarvatud üksik ränd lapsepõlverasvapiruka müüja, see eest aga igasugu tänavatolmus söögi üritusi tuuakse siia hulgi, tea millest tehtud need on
Jah turg on tõesti olematu. 3 pirukamüüat ja neist oskas ka eestikeeles rääkida ainult üks.
Lootsin tomatit osta ,mis ikka on tomat.Kahjuks pidin pettuma midagi polnud müüa.
rääkida kes ise talu peab. Jutupaunikuid on rohkem kui tegijaid, kahjuks.