Lahkunud on Arno Kelnik – õigluse ja suure pildi mees

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Arno Kelnik
Arno Kelnik

74aastasena lahkus 21. oktoobril meie seast kunagine Oru vallavanem ja Lääne-Nigula vallavolikogu liige Arno Kelnik.

1949. aastal sündinud, Tallinna merekoolis radistiks õppinud ja mitu aastat merd sõitnud Kelnik kasvas üles Läänemaal Soolus ning õppis väikeses Nagimäe koolis ja Oru koolis.

Meremehena ületas ta esimest korda ekvaatori 1967. aastal. Merel oldud ajast jäi teda saatma elav huvi Hispaania ja eriti Baskimaa keele, kultuuri ja eluolu vastu. „Kui ta Oru vallavanemaks sai, siis esimese asjana sisustas ta oma kabinetis Hispaania nurgakese,” meenutas toonane Oru abivallavanem, praegune Lääne-Nigula kultuurinõunik Varje Paaliste.

Paaliste sõnul tundis Kelnik kirglikku huvi kodu- ja ajaloo vastu. „Tal oli tohutu faktimälu. Puistas aastaarve nagu varrukast. Särav, mitmekülgne isiksus,” ütles Paaliste. Laia silmaringi ja empaatiaga suutis Kelnik leida iga inimesega sobiva jututeema. „Väga eriline omadus,“ märkis ta.

Meremeheameti pidamise järel õppis Kelnik Leningradis õigusteadust ja Tartu ülikoolis psühholoogiat, töötas siseministeeriumis, Harju maa- ja Kose vallavalitsuses. Ta oli Rae vallavolikogu liige ja Rae vallavanem ning juhtis politseikolledžit. 2005. aastal kolis ta koos abikaasaga tagasi Läänemaale, Soolusse oma lapsepõlvekoju ja oli aastatel 2005–2013 Oru vallavanem.

„Vallavanemana oli ta õigluse ja suure pildi mees,” sõnas Lääne-Nigula vallavolikogu liige, Oru koolijuht Andres Kampmann. Kampmann oli vallavolikogu esimees ja Kelnik vallavanem, kui Oru, Taebla ja Risti ühinesid Lääne-Nigula vallaks. Aastatel 2013–2017 kuulus Kelnik Lääne-Nigula vallavolikogusse.

„Esimene kokkupuude temaga oli enne valdade ühinemist, kui tulin ühinemise konsultandiks,” meenutas Lääne-Nigula vallavolikogu esimees, varasem vallavanem Mikk Lõhmus. „Väga asjalik ja uuendusmeelne, oskas tulevikku vaadata. Vastutulelik, sõbralik, andis nõu. Ainult head mälestused.”

Oru kooli vilistlasena tundis Kelnik elavat huvi kooli käekäigu vastu. „Küsis ikka, kuidas läheb. Nagu pereliige,” lausus Kampmann. „Kodukant oli talle väga südamelähedane.” Kampmann meenutas, kuidas Kelnik andis ikka oma kodumetsast lõigatud puitu koolile, et lapsed saaksid puutööd teha.

Kelnik oli kirglik filatelist ja suguvõsauurija.

Arno Kelniku ärasaatmine on 28. oktoobril kl 11 Haapsalus Hingeviiuli matusebüroo tavandisaalis.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments