Uuringute kohaselt väheneb inimeste osakaal, kes valivad klienditeenindaja ameti terveks eluks.
Klienditeenindaja tööst on kujunenud kogemuste kasvulava ja hüppelaud, sest ametiga omandatavad oskused on vajalikud, eelkõige noortele. Sageli on tegu ka esimese reaalse võimalusega arendada oskusi, mida tänapäeva suhtluskeskkonnad enam ei võimalda.
Klienditeenindaja töö kõige ilusamad osad on selle vaheldusrikkus, uute oskuste omandamine ja võimalus suhelda paljude väga erinevate inimestega. Ühtlasi on see ka kõige suurem proovikivi, sest tihti satutakse erinevatesse olukordadesse, kus töö nõuab heal tasemel suhtlusvilumust ja oskust lahendada (vahel isegi teravaid) konflikte. See aga pole kaasasündinud oskus, vaid tuleb kogemusega. Tõsi, mõnele on see loomupärasem, teised vajavad harjutamist. Tarvis läheb neid oskusi sellegipoolest paljudel, mistõttu on kasulik õpikurvi teadlikult suunata.
Viimased aastad on üha enam näidanud, et nutitelefonide ja sotsiaalmeedia levikuga on noorte sotsiaalsed oskused enim kannatanud. On mõistetav, et kui juba võõrastele telefoninumbritele ei vastata, võib võõrastega näost näkku suhtlemine tunduda veelgi hirmsam. Kohvikutesse töötajaid otsides oleme kohanud sageli olukordi, kus puudub oskus või isegi julgus vestlust tervitusega alustada või inimesele temaga rääkides otsa vaadata, sest internetis suheldes ei ole seda vaja teha ja ei ole tekkinud harjumust.
Klienditeeninduses pole aga inimeste eest ekraani taha varjuda võimalik, tuleb päriselt suhelda. Seega loob klienditeeninduses töötamine lisaks praktilistele oskustele ja teadmistele sellest valdkonnast ka võimaluse omandada midagi sellist, mille kujunemist tänapäevane ühiskonna- ja elukorraldus pärsib.
Sotsiaalne kompetentsus, mida klienditeenindaja oma töös omandab, on sageli palju mitmekülgsem kogum oskusi kui see, mida õpime kodus, koolis või kaaslastega suheldes. Pealtnäha möödub iga päev sarnases rütmis, kuid tegelikult loob iga kokkupuude uue kliendi, tema soovide ja iseloomuga lõputu arvu unikaalseid olukordi. Teeninduses õpitakse neid olukordi hindama ja analüüsima; see arendab empaatiavõimet, müügitehnikaid sõltuvalt kliendi olemusest ja tujust, probleemide lahendamise ja kompromisside leidmise oskust, võimet ja julgust võtta vastu otsuseid ning ennetada ja lahendada konflikte.
Eelnevat arvestades on klienditeenindaja amet heas mõttes kiirendi eluks, kus noor puutub kõigi nende olukordadega iga päev kokku. Põhjusega kehtib kõnekas kujund „klienditeenindajast tippjuhiks”. Näeme ja kogeme pidevalt, et kõige parem klient on alati inimene, kes on ise klienditeenindajana töötanud ning tunneb empaatiat ja austust teiste teenindajate vastu. Seetõttu võiks iga inimene vähemalt korra elus olla klienditeenindaja.