Fotod: Urmas Lauri
Lihulas end kaasaegse kunsti saladustesse pühendanud kooliõpetajad avasid näituse, mis ulatub galeriiseinte vahelt kaugele välja.
Peenardesse salaja istutatud päevalillevõrsed, sada pakki lae alla peidetud suhkrut, bussijuhtidele jagatud hernekommid ja akvaariumisse uppunud kooliõpetaja pole kaugeltki kõik, mis Lihulas isevärki nimega Tapamaja galeriis ootab. Valmis tuleb olla peaaegu kõigeks. Tapamaja ees maasse löödud veripunase varrega hang tuletab meelde tuttava antud soovituse tulla avatud meelega. Silt hanguvarre küljes ütleb, et kunst; plakat seinal, et kaasaegne kunst. Millest lihtinimene ju aru ei saa.
Galeriiuks on lahti.
Hangust ettevaatlikult mööda loovinud ja uksest sisse astunud, langeb tulija otsemaid lõksu – plastmasskoibade klõbinal vastu klaasseinu põrgates ujub akvaariumis konn. Kell plingib sekundeid. Konn ujub. Ringi ja ringi. Koivad klõbisevad. Aeg kulub. Pealkiri „Jätka vaatamist!” naelutab paigale.
„Ei uskunudki, et nii äge näitus tuleb,” ütleb Lihula kunstikooli õpetaja Kea Pelapson. Näitus lõpetab kaasaegse kunsti kursuse Lihulas, kuhu sõitis üle terve Eesti kokku 12 kunstiõpetajat. Pooleks aastaks unustasid nad, et on koolmeistrid, ning kehastusid õpilasteks, siis kunstnikeks. „Ebaõiglane, et alati tuleb sõita Tallinnasse või Tartusse õppima,” ütleb Pelapson. „Miks ei võiks sõita hoopis Lihulasse?!”
Video: