Lääne Malevlane: Lääne maleva pealiku jõulutervitus

Lääne Elu

info@le.ee

Kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli. Foto Arvo Tarmula

Järjekordne aasta hakkab läbi saama ning aeg on tehtu kokku võtta. 2021. aasta on olnud malevale mitmekesine ja suur osa aastaplaani pandud väljaõppe eesmärke sai täidetud tänu vastutustundlikele palgalistele ja vabatahtlikele kaitseliitlastele, kes on pannud õla alla ning aidanud koroonaviiruse levikut pidurdada.

Sel aastal oli Lääne malevas 62 väljaõppeüritust. Viidi läbi kompaniide jalaväe taktikalisi harjutusi, erialaüksuste õppeid, hulgaliselt mitmesuguseid laskeharjutusi kuni lahinglaskmisteni välja. Üks peamisi väljaõppe rõhuasetusi oli hajutatud lahingutegevuse (HLT) õpe, mille peamine mõte on olla kiirem suuremast vastasest, vältida ta tugevusi ja rünnata tema nõrkuste kaudu. Kõik õpitu võeti kokku Lääne maakaitseringkonna kontrollharjutusel Orkaan XV. Õppuse eesmärgid said täidetud ja osalejate hinnangud toimunule olid positiivsed – üldiselt jäädi tehtuga väga rahule.

Vägivallatu võitlus on teema, millest on hakatud kaitseliidus sellest aastast järjest rohkem rääkima. Endine kaitseliidu ülem Raivo Lumiste on öelnud, et läbi eesti rahva ajaloo on vägivallatu võitlus, sh vägivallatu kaitse ja vastupanu kujundanud meie kaitsekultuuri, olnud mitte lihtsalt riigikaitsesüsteemi osa, vaid riigikaitse peamine strateegiline tegevusliin. See on väärtustele toetuv, elanikkonnakeskne ja kogu ühiskonda kaasav, kodanikuallumatuse ja koostööst loobumise/keeldumise, kaitse ja vastupanu kontseptsioon, mis on ühiskonna loomulik kaitsereaktsioon ebaõigluse, ebaseadusliku võimuhaaramise, agressiooni ja okupatsiooni vastu. Vägivallatu võitluse arendamises, ettevalmistuses ja läbiviimises on ühtemoodi oluline nii riigikaitse laia käsitluse põhimõtete järgimine kui ka riigikaitse valdkondade sidus käsitlus. Vägivallatu võitlus on poliitika jätkamine mitte sõjaliste, vaid vägivallatute meetmetega. Tegemist on ääretult olulise teemaga, mille sisu tutvustamine organisatsiooni liikmetele on plaanis juba tuleval aastal.

Vabatahtlike algatused

Vabatahtlike algatused on väga oluline osa kaitseliidu toimimisest. Kaitseliitlaste soov neis tegevustes osaleda on kõige suurem siis, kui nad tunnetavad, et on meeskonna töös võrdväärsed partnerid. Kahjuks oleme paljuski muutunud sellisteks isetegijateks, kes korraldavad enamiku asju ise ära, sest kaasamine tähendab enamasti ülesande selgitamist ja võtab liigselt aega. Seda mõttemustrit tuleb muuta, kaasates julgemalt vabatahtlikke ja andes neile ka vastutuse, mida nad suudavad kanda. Kui seda ei tehta, pole midagi imestada, kui algatusel osalejaid napib.

Lääne malevas on vabatahtlikud sel aastal algatanud mitmeid sündmusi, kaasates seejuures inimesi nii organisatsiooni seest kui ka väljastpoolt.

Haapsalu malevkond tegi üleskutse kõigile maleva allüksustele, naiskodukaitsjatele ja kaitseliidu noorteorganisatsioonidele suureks jalutuskäiguks Oandu–Aegviidu–Ikla matkateel, millest võttis osa üle kümne inimese. Mõni kuu hiljem kuulutati välja jalgsimatk mööda Lääne maleva piiri. Artikli kirjutamise ajaks on toimunud neli etappi, millest esimesel osales üle kümne, kuid viimasel juba üle 30 inimese. Päevas läbiti 30–35 km teid – nii kruus- kui ka asfaltkattega, samuti metsaradu, aga ka rabasid ja soid.

Hiiumaa malevkond korraldas Kärdlas maakaitsepäeva. Kuna võidutuli tuuakse Lääne maleva vastutusalas nii mandriosale kui ka Hiiumaale, tundus taolise sündmuse korraldamine olevat igati sobiv. Kogu ettevõtmise tegi ahvatlemaks asjaolu, et kõik kohalikud partnerid osalesid suurima heameelega. Lisaks kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele, noortele kotkastele ja kodutütardele osalesid maakaitsepäeval Hiiumaa linnavalitsuse, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, vabatahtliku merepääste ja Hiiumaa haigla esindajad.

Noarootsi kaitseliitlased olid tublid: koos kohaliku omavalitsuse juhtidega korraldasid nemad maakaitsepäeva ka oma vastutusalas.

Vabatahtlike eestvedamisel toimusid ka riigikaitsepäevad Noarootsi ja Kullamaa kooli eri vanuses lastele – mõlemal puhul jäid lapsed ja koolipere üritusega väga rahule.

Admiral Pitka luurevõistlusel viisid Haapsalu malevkonna vabatahtlikud läbi väga huvitava ja väljakutseid pakkuva tule tellimise kontrollpunkti, kuhu olid kaasatud tõetruult välja nägevad vastast imiteerivad vahendid.

Lihula üksikkompanii on jätkuvalt üks aktiivsemaid üksusi, mis sel aastal on lisaks sõjalisele väljaõppele paistnud silma ka kogukonda liitvate sündmustega: Pärnumaa ja Läänemaa võidutulede ühendamine, koostöös vallavalitsusega Metsküla lipumasti avamine ja kevadise talgupäeva korraldamine, kaitseliitu tutvustava päeva korraldamine Lihula gümnaasiumis ja vabatahtlike tunnid koolides õpetajate päeval. Need on vaid mõned näited sellest, mis selles üksuses toimub.

Eeltoodu on vaid osa aasta jooksul vabatahtlike korraldatust. Toredaid algatusi ja üritusi, mille kirjeldamisega võib täis kirjutada veel mitu lehekülge, oli teisigi ning kõik see kinnitab meie tahet ja soovi olla oma rahva jaoks olemas.

Naiskodukaitsjate panus

Naiskodukaitse on läbi aegade olnud malevale ja selle allüksustele oluline partner – ka sel aastal ei olnud see teisiti. Naised toetasid kõiki maleva üritusi, mille eest soovin neid isiklikult tänada. Mida me ilma teieta teeks?

Sellel aastal sai ringkonna õppuse Orkaan XV formaati lisatud evakuatsioonirühma kontrollharjutus, mis toimus Haapsalus ja kuhu olid kutsutud osalema kõik rühmad. Harjutuse eesmärk oli tutvustada kohalike omavalitsuste juhtidele (Haapsalu, Hiiumaa, Lääneranna) ja partneritele (PPA, päästeamet), millist teenust pakub ametiabi palve raames kaitseliidu evakuatsioonirühm. Üritus läks korda ja külalised jäid nähtuga rahule. Järgmisel aastal on plaanis õppuse raames harjutada rühma koos töötamist, kuid nagu sai omavalitsusjuhtidega kokku lepitud, siis juba koos nendega ja nende omavalitsustes Haapsalus, Hiiumaal ja Lääneranna vallas.

Noored kotkad ja kodutütred on meie tulevik

Lääne noored on läinud aastal osalenud väga tublilt paljudel võistlustel ja üritustel nii Läänemaal kui ka väljaspool maakonda. Noored on osalenud kõigil tähtpäevarivistustel oma lippude ja toimkondadega.

  1. augustil oli taasiseseisvumispäeva rivistusel Haapsalu lossiplatsil liputoimkondades üle 30 noore.

Sellel aastal võitis Lääne maleva noorte võistkond esimest korda ajaloos patrullvõistlusel Mini-Erna esimese koha, lisaks võideti esikoht Salupere retkel, mis on väga oluline saavutus noortele endale, aga ka suur tunnustus malevale.

Koos noorkotkaste maleva pealikuga oleme seadnud eesmärgi luua Hiiumaale, Vormsisse, Haapsallu ja Noarootsi merekotkaste rühmad. Neis kohtades, eriti saartel, peaksid merendusega seotud oskused olema õpitud juba varasest east. Merekotkaste õpe on ka noortele hea võimalus saada uusi teadmisi ning mul on mereväe ülema kinnitus, et kaitseliidu merekotkaste oskused on väga suur eelis saamaks ajateenistusse mereväkke.

Noored on meie tulevik ning mina olen valmis looma neile vastavalt organisatsiooni eesmärkidele kõiki vajalikke tingimusi.

Koostöö on kõige alus

Lõpetuseks peab tõdema, et Lääne maleva vastutusalal on tegutsemas väga palju tublisid kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid ja noori, kes on valmis oma vaba aega ja initsiatiivi panustama organisatsiooni põhiväärtuste edasikandmisel. Mul on suur au olla koos teiega ja teha suuri ning olulisi pingutusi meie kodukoha kaitsmisel.

Tänan teid kõiki ning kutsun üles 2022. aastal veel uhkemalt oma üritusi korraldama, kaasates rohkem meie passiivsemaid liikmeid ja tehes omavahel rohkem koostööd. Igaühel meist on kindlasti mõni sõber või naaber, kes on nõus hea ürituse korraldamisel kaasa lööma ja positiivset emotsiooni saama.

Edu ja pealehakkamist meile kõigile!

Andres Välli
Kaitseliidu Lääne maleva pealik

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments