5 C
Haapsalu
Laupäev, 21. mai 2022
Avakülg Tags Andres välli

Silt: andres välli

Sõjaohu korral on kõige turvalisem maal

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.
  1. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.
Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.

Kaitseliitlased müttasid Valgel Laeval

[caption id="attachment_359453" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma punktis pidid võistlejad valima sobiva ja töökorras päästevesti. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reede hilisõhtul Paliverest startinud kaitseliidu Lääne maleva patrullvõistlus Valge Laev lõppes ligi ööpäev hiljem Roostal. Paliverest alustas reede õhtul 16 raskemale ehk punasele rajale suundunud võistkonda. Neil tuli ööpäevaga läbida ligi 60 km ja kümme kontrollpunkti. Enamik kontrollpunktidest oli seotud kaitseliidu enda tegevusega – tuli näiteks näidata oma meditsiini- ja pioneerioskusi, tegeleda relvade ja sidega. Luurepunktis tuli koostada vaenlase kohta luureraport. Kaitseliitlaste kõrval olid kontrollpunktid välja pannud ka kaitseliidu partnerid. Päästepunktis tuli teha suitsusukeldumist ja tulest kannatanu välja tuua, Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma punktis valida õiged päästevestid ning politseipunktis selga panna politsei mässuohjevarustus.

Kriisid kasvatavad kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmeskonda

[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal. Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.

Galerii: märtsiküüditamise mälestusküünal asus Haapsalust teele

[gallery ids="357728,357730,357732,357734,357736,357738,357740,357742,357744,357746,357748,357750,357752,357754,357756,357758,357760,357762,357764,357766,357768,357770,357772,357774,357776,357778,357780,357782,357784,357786,357788,357790"] Malle-Liisa Raigla fotod Märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused algasid Läänemaa raudteejaamades juba 24. märtsi õhtul. Haapsalu raudteejaamas süütasid mälestusküünla 3- ja 6-aastasena küüditatud Sirje Tarve ja Martin Alp. Süüdatud küünla õnnistas piiskop Tiit Salumäe, kõik kohalolnud said mälestustulele kaasa anda head mõtted ning naiskodukaitsjad viisid tule Ristile. Ristilt edasi liikus tuli Riisiperre ja sealt edasi Paldiskisse, kus jätkab reede hommikul teed Narva poole. Neljapäeva õhtul võrdlesid kõnepidajad 73 aastat tagasi Eestis toimunut praegu Ukrainas toimuvaga. „On uskumatu, et tänapäeval toimub samasugune Ukraina elanikkonna ebaseaduslik sunniviisiline viimine Venemaale,” ütles Lääne maleva pealik major Andres Välli.

Läänemaa võidutuli läks teele Ridalast

[caption id="attachment_332853" align="alignnone" width="696"] 2021 võidutuli Ridala kirikus, tuletoojad Kadi Suurkask ja Raido Mölder. Foto Andra Kirna[/caption] Võidupüha pärastlõunal toimus tänupalvus Ridala kirikus ja pärast seda jagati Läänemale laiali võidutuli. Tänupalvusel teenis Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk, esinesid õpetaja Anne Pääsukese laululapsed ja kõneles Läänemaa kaitseliitlane Heiki Magnus, organist oli Lia Salumäe. Võidupüha tuletoojateks olid tänavu 1991. aastal sündinud naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Võidupüha paraadilt Paides Keskväljakul tõid president Kersti Kaljulaidilt tule Läänemaale nooremseersant Raido Mölder ja naiskodukaitsja Kadi Suurkask. Tule andis Ridala kiriku juures lipuväljakul edasi valdadesse, osavaldadesse ja Vabadussõja mälestussammaste juurde viimiseks kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli.