Mihkel Nestor: Eesti tänavust majanduskasvu veab tarbimispidu

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Tänavune aasta on alanud optimistlike nootidega.

2020. aastast on vähe sündmusi, mida tagantjärele positiivsena meenutada. Sellest hoolimata osutus Eesti tervishoiusüsteemi ja majanduse käekäik kardetust oluliselt paremaks. Ehkki lõplikud numbrid on alles selgumas, piirdus SEB hinnangul Eesti mullune majanduslangus vähem kui 3 protsendiga, mis on üks väiksemaid kogu Euroopas. See annab lootust ka 2021. aastaks.

Suhteliselt leebetest piirangutest hoolimata pole nakatumisnäitaja jõudnud endiselt sellisele tasemele, mis sunniks meid teiste riikide eeskujul ühiskonda täielikult sulgema. Käivitunud on vaktsineerimisprogramm, mis on peagi jõudmas peamiste riskirühmadeni, kelle elude päästmiseks senised piirangud on ette võetud. See lubab uskuda, et alates teisest kvartalist hakkab Eesti majandus ilmutama selgeid paranemismärke, mis aasta teises pooles kulmineeruvad jõulise majanduskasvuga. SEB prognoosi põhjal suureneb Eesti SKT tänu teise poolaasta tugevale majanduskasvule tänavu 3,3%. Hoogu jätkub ka 2022. aastasse, kui SKT suureneb oodatavalt 3,5%.

Peamine majanduskasvu mootor saab sel aastal olema majapidamiste tarbimine ja investeeringud. Kasvanud töötusest hoolimata on enamiku leibkondade sissetulekud kriisi tõttu kannatanud vähe, kui üldse. Jätkunud on palgakasv ja kindlust lisavad kriisi ajal hüppeliselt suurenenud säästud. Piirangute kadumisel soovib enamik inimesi naasta varasemate tarbimisharjumuste juurde, mistõttu eratarbimine suureneb hüppeliselt. Kui peamiselt toidab kasvu teenuste suurem tarbimine, siis IV kvartalis annab täiendava panuse kasvu II pensionisamba raha kasutuselevõtt, mis tõstab nõudlust ka kaupade järele. Kõigi eelduste kohaselt jääb 2021. aastal tugevaks ka nõudlus elukondliku kinnisvara järele.

Eesti ekspordi taastumine sõltub mõistagi meie kaubanduspartnerite majandusseisust. Õnneks jäi kardetud majanduslangus oodatust väiksemaks ka Eesti kahel kõige olulisemal sihtturul, Soomes ja Rootsis. Kuigi 2021. aasta esimene pool saab võimaliku viiruse leviku ja piirangute karmistumise tõttu olema majanduslikult keerukas nii meil kui ka mujal, võib ka mulluse aasta esimene pool näidata madala võrdlusbaasi tõttu küllalt positiivseid numbreid. Aasta teises pooles ootame ekspordi taastumist ennekõike teenuste paranenud müügi, sh turismi taastumise tõttu. Kriitilise tähtsusega on siin reisipiirangute kadumine, kuid et Euroopa riigid liiguvad vaktsineerimiskavaga edasi sarnases tempos, siis loodetavasti toimub leevendamine kooskõlastatult.

Kuigi maailmamajanduse taastumine 2021. aastal on laiapõhjaline, jagub pikemas vaates edasiseks ka palju ebakindlust. Koroonakriis on olnud võrreldes varasemate majanduskriisidega täiesti eripärane, seda nii oma põhjuste kui ka selle leevendamiseks kasutatud meetmete poolest. Kuidas reageerivad riikide tööturud, kui senised toetusmeetmed lõpetatakse? Kuidas mõjutab majanduse tulevikku kriisi käigus paisunud võlakoorem ja kas praegust rahapoliitilist kurssi on üldse võimalik muuta? Kas eelneva tulemusena kiireneb lõpuks inflatsioon?

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments