Kuigi eriolukorra ja piirangute tõttu on Eesti inimesed leidnud varasemast rohkem tee loodusesse, on välisturule orienteeritud loodusturismiettevõtjatele aasta olnud ränk.
„Loodus- ja linnuvaatlusturism sai kõige valusamini pihta, sest linnuvaatluse tippaeg aprilli algusest juuni keskpaigani jäi just eriolukorra aega,” ütles ornitoloog ja linnugiid Tarvo Valker. Ka sügisel, kui on lindude rände tipphooaeg, hakkasid hakkasid kehtima reisipiirangud.
Et linnuvaatlejad on enamasti välismaalased, on välisturismile orienteeritud loodusturismiettevõtjad Valkeri sõnul hinnanud oma käibe languseks 80–90 protsenti.
Paljud arvavad, et metsatööstust tuleb oluliselt piirata ja SKP vähenemise kompenseerib loodusturism. Oleks huvitav teada, milline oli loodusturismi panus enne koroona puhkemist meie majandusse. Kaldun arvama, et see osa oli kaduvväike. Tegu on nišitootega, mis kuidagi ei suuda asendada tõelist tootmist.
Statistikaameti järgi ei ole seda turismi olemas, sest makse sealt ei tule. Eks seda ongi halb vormistada ka kui ise riigiorganis täispalgaga keskkonnateemadega tegeled.
Paneme kõigepealt kogu Lääänemaa siselahed kaitse all, piirame märtsist suveni kohalike liikumist ja kalapüüdmis võimalusi “lindude kaitseks”, et sügisel saaks välismaalased automaatidest linde nottida ja väikesele huvigrupile kasu teenid. Elu Läänemaal…
loodusturismile, eriti lodusturismi-ärikaltele mõjus halvasti, aga loodusele üldiselt hästi.
kui raha tasku ei tilgu, pole ka eestis loodusturismi või, teame ju kuidas see sügiseti massiline linnutapmis turism toimis