Mis puhul on looma tapmine kriminaalmenetlust väärt?

Loomakaitseorganisatsioonid on aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et politsei tõlgendab looma julma kohtlemist käsitlevat karistusseadistiku paragrahvi väga valikuliselt, mis tekitab inimestes õigustatud pahameelt.

Karistusi loomade väärkohtlemise eest käsitleb karistusseadustiku paragrahv 264. Selle järgi on loomale välditavate kannatuste ja valu tekitamine väärtegu. Kui aga selline tegu pannakse toime avalikus kohas või julmal viisil, on tegemist kuriteoga, mis annab aluse alustada kriminaalmenetlust.

Kohtupraktika ja loomakaitsjate kogemused ütlevad aga, et enamasti politsei kriminaalmenetlust ei alusta, kuna seadus jätab julmuse tõlgendamiseks omajagu ruumi.
Lisaks õiendatakse lemmikloomatapp enamasti ära privaatselt, mis annab samuti võimaluse kriminaalmenetlus alustamata jätta.

Sel nädalal jättis Haapsalu politsei alustamata kriminaalmenetluse mehe suhtes, kes selle aasta aprillis tappis oma kassi üritades teda uputada ja kui see ei õnnestunud, hakkas talle haamriga pähe taguma.

„Politseile avaldusega laekunud materjalidest nähtub, et tegemist on looma hukkamisega ja inimesel oli selleks olemas tahtlus, kuid ei ole tuvastatav, et looma hukkajal oleks olnud kindel soov looma julmalt kohelda,“ ütles Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmits.

Pikemalt saab politsei põhjendust lugeda siit.

Artikli autor vaatas läbi viimase kahe aasta kohtulahendid, kus on paragrahv 264 alusel kriminaalmenetlust alustatud ja ka lõpule viidud. Kahjuks ei ole samaväärse võrdlusena kõrvale panna juhtumeid, mille puhul on kriminaalmenetlus algatamata jäetud. Kuid võrdluse Haapsalu kassi Miki juhtumiga siiski saab.

Kriminaalasi 1-20-1318
Samuti süüdistatakse Igor Issajev’it KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema pani toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, kui viibides 08.09.2019 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid pealelõunasel ajal oma kodus X külas, lõi jalaga X nimelist pere kassi, mille tagajärjel lendas kass vastu uksepiita surnuks.

Kriminaalasi 1-19-9968
Süüdistusest nähtuvalt on Ain Tšetšin toime pannud kuriteona looma suhtes lubamatu teo, mis on toimepandud julmal viisil KarS § 264 lg 3 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 10.10.2019.a xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx kägistas surnuks X.X kassi Turbo, põhjustades loomale julmal viisil valu ja füüsilisi kannatusi. Samuti süüdistatakse Ain Tšetšinit selles, et tema suve lõpus 2019.a uputas ära kaks X.X kuuluvat kassipoega ning uputas viimasele kuuluva kass Pätu ja lõi pea otsast ära ning mattis kasside surnukehad sauna taha.

Seega põhjustas Ain Tšetšin loomadele julmal viisil valu ja füüsilisi kannatusi. Oma sellise tegevusega rikkus Ain Tšetšin loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõuet, mille kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.

Kriminaalasi 1-19-3316
Aleksei Kasemaale on esitatud süüdistus KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavas looma julmas kohtlemises, mis seisnes selles, et tema, alkoholijoobes olles, 21.04.2019.a kella 14.30 ajal oma elukohas xxxxxxx xxx, xxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxx, kägistas tahtlikult surnuks elukaaslase EK nähes viimasele kuuluva 1 kuu vanuse kassipoja, põhjustades oma teoga loomale suurt valu ja EK moraalset kahju.
Rikkudes LoKS (Loomakaitseseaduse) §- s 4 sätestatut, mille kohaselt on lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, väljendas Aleksei Kasemaa erilist hoolimatust looma elu ja tervise suhtes ning pani tema suhtes toime lubamatu teo julmal viisil.

Kriminaalasi 1-19-1338
Marina Kovalkovat süüdistatakse selles, et ta 29.09.2018 kella 16.30 paiku alkoholijoobes oma elukohas XXX ühiselamu viiendal korrusel asuva ühiselamu toas nr 109, lükkas aknalaual viibinud kassi tahtlikult ühiselamu viienda korruse aknast alla. Marina Kovalkova pidas võimalikuks, et kass saab tänavale kukkudes vigastada või surma. Kass kukkus muru peale, maandudes käppadele. Lükkamise hetkel, kuid enne avatud aknast tänavale kukkumist, tõusis kass tagajalgadele ning üritas küüntega kinni haarata aknalauast ja –raamist.
Kassi väljatõukamist ning kukkumist nägid pealt asjasse mittepuutuvad J T, E S ja S E, kelle rahu Marina Kovalkova oluliselt häiris.

Vastavalt loomakaitseseaduse (lühend LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud LoKS-st endast tulenevad erandid.

Seega Marina Kovalkova pani oma tegevusega toime looma suhtes lubamatu teo ning seda julmal viisil, väljendades erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu. Sel moel pani Marina Kovalkova toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ja avalikus kohas, s.o KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi 1-18-10098
Helmut Morgenson süüdistatakse teda looma suhtes lubamatu teo toimepanemises piinaval viisil. Nimelt tulistas tema teadlikult 19. augustil 2018 kella 16 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu õuel, olles alkoholijoobes, A. P. kuuluvat viieaastast looma koera Tuksi. Loomakliinikus 21. augustil 2018 tuvastati, et koeral on kogu vasaku jala reie piirkond tihedalt haavleid täis ning reieluul on killustunud murd. Loomale tehti eutanaasia, kuna koera tervislik prognoos oli halb. Oma teoga väljendas H. Morgenson põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu suhtes ning rikkus loomakaitseseaduse § 4 lg 1 sätet.

Seega pani H. Morgenson toime looma suhtes lubamatu teo piinaval viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi 1-18-8961
Süüdistuse kohaselt Pjotr Matjušin, viibides 18.08.2018 kella 20.00 paiku Narva linnas aiandusühistus x asuval suvilakrundil, tegutsedes eesmärgiga tekitada loomale füüsilist valu ja kehavigastusi, tulistas pneumaatilisest relvast tema suvilanaabrile O G kuuluva x nimelise kassi tagumise vasaku käpa pihta (kuul käi kassi käpa sisse, mille tagajärjel kass lonkab), koheldes sel moel looma julmal viisil.

Sel moel pani Pjotr Matjušin toime looma suhtes lubamatu teo toimepanemise julmal viisil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 264 lg 1 p 3 alusel.

Kriminaalasi 1-18-1943
Süüdistatakse Sulev Miilitsat selles, et tema viibides 02.09.2017 ajavahemikul kell 8.30 kuni 10.00 avalikus kohas, s.o. x alevikus x vallas x maakonnas asuval aiamaal, tulistas enda kasutuses olevast käsitöönduslikult valmistatud .22 kaliibrilist vintpüssist x kuuluvat segaverelist koera x, mille tulemusena koer sisemise verejooksu tagajärjel hukkus.

Sellise tegevusega rikkus Sulev Miilts loomakaitseseaduse §- s 4 lg 1 sätestatut, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist põhjustav tegu. Seega Sulev Miilits, looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega avalikus kohas ja julmal viisil, pani toime KarS § 264 lg 1 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi 1-18-327
Sergei Smirnovi süüdistatakse selles, et ta 09.12.2017 kella 12.10 paiku Narvas aadressil xxx asuva elumaja hoovis, viibides alkoholijoobes avalikus kohas, lõi korduvalt xxx kaasas olnud ja viimase perekonnale kuuluvat koera.
Vastavalt LoKS § 4 lg-le 1 pani Sergei Smirnov sellise käitumisega toime looma suhtes lubamatu teo, millega põhjustas koerale valu ning välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

Sel moel pani Sergei Smirnov toime looma suhtes lubamatu teo avalikus kohas, s.o KarS § 264 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.