Eesti Sputnik pandi kinni. Suur osa eestlasi seda vist isegi ei märganud, ent vastukaja oli päris korralik nii Eesti venekeelses sotsiaalmeedias kui ka Venemaal endas.
Sputnik on teatavasti Venemaa riikliku meediaagentuuri Rossija Segodnja tütarettevõte, mis tegeleb väljaspool Venemaad raadiojaama ja veebiuudiste leheküljena. Üllatuslikult selgus, et Eesti Sputnikus töötab 35 inimest, kellest umbes kolmandik organiseerisid ka videopöördumise Eesti avalikkuse poolde. Ülejäänud ei näidanud oma nägu „julgeolekukaalutlustel”. Kogu looga on seotud hulgaliselt huvitavaid detaile ja diskussioone ning ma jälgisin neid huviga.
Otse loomulikult organiseerisid teiste Sputniku osakondade töötajad protestiaktsiooni, mille sümboliks sai kollane vest. Selles vestis salvestati hulgaliselt videopöördumisi, milles avaldati solidaarsust Eesti kolleegidega ja nõuti ajakirjandusvabaduse kaitset. Solidaarsust lubasid ka teised Venemaa ajakirjanikud ja poliitikud, isegi president Putin avaldas sel teemal arvamust. Huvitav on see, et suhteliselt marginaalse infoportaali kinnipanek tekitas nii suurt furoori, aga eks see näita, kui oluliseks peetakse Venemaal Sputnikut.
Eestis kõlasid Sputniku kaitseks mõningad huvitavad argumendid. Yana Toom ja Oudekki Loone esinesid mõlemad Facebookis avaldusega (viimane ainult venekeelsega), milles kõneleti ajakirjandusvabaduse lämmatamisest Eestis ja tsiteeriti ka välismaist kriitikat Sputniku survestamise aadressil. Rodion Denissov, ajakirjanik, infoportaali Tribuna.ee vedaja ja Eesti venekeelse elanikkonna õiguste eest võitleja, tuli välja kõige huvitavama avaldusega. Nimelt väitis ta, et Sputniku kadumine annab hoobi venekeelsele kvaliteetajakirjandusele Eestis, mida praeguseks on niigi vähe alles jäänud. Ning Dmitri Klenski, kes tutvustamist vast ei vaja, kutsus Eesti ajakirjanikke üles protestiaktsioonideks oma Sputniku kolleegide kaitseks. Ka Yana Toom kurtis, et miks kohalikud venekeelsed ajakirjanikud ei protesti kolleegide represseerimise pärast.
Iseloomulik on see, et Eesti Sputniku kaitsjad vaatlevad kogu juhtumit läbi ajakirjandusvabaduse prisma, justkui tegemist oleks suvalise poliitilisele eliidile või riigivõimule ebamugava ajalehe kinnipanemisena. Ka Sputnik ise ja ka tema emakontsern Rossija Segodnja vaatavad asjale just niimoodi. Võiks ju ütelda, et igal riigil on oma riiklikud meediaagentuurid ja miks ei süüdistata neid propaganda tegemises või valede levitamises. Jah, Eestil on ERR, Suurbritannial on BBC ja Saksamaal on Deutsche Welle. Vahe Sputniku kontoriga on aga see, et nii ERR, BBC kui ka Deutsche Welle on seaduse järgi sõltumatud poliitilistest institutsioonidest ja üritavad – nii hästi-halvasti, kui see neil välja tuleb – ka seda sõltumatust kaitsta. BBC on üldse omaette nähtus, seal on lisaks kõigele muule ka väga karmid faktikontrolli reeglid ning seadused, kuidas kontrollitud ja kontrollimata infot edastatakse. Sputnik on nii Lätis kui ka Leedus vahele jäänud lausvaledega ja desinformatsiooni edastamisega. Tõe huvides peab märkima, et Eestis seda juhtunud pole, ent siin võiks küsida, et võibolla on asi selles, et ega suurt keegi eestikeelset Sputnikut ei loe ka. Lisame veel selle, et 2/3 eestimaise Sputniku kollektiivist on avalikkuse jaoks näota ja nimeta inimesed, mis ei lõhna just eriti läbipaistva ja ajakirjandusreegleid austava meedia järele.
Peamine asi, mis ei tee Sputnikust tavalist ajakirjandust, on aga see, et ta pole ühestki otsast sõltumatu, vaid tema roll on edastada ja seletada Venemaa ametlikke seisukohti. Nad tunnistavad seda ka ise moka otsast, ent üritavad ikkagi mängida tavalist vaba ajakirjandust loosungi all „Räägime seda, millest teised vaikivad”. Ja see viimane eristab Sputnikut sellistest infoagentuuridest nagu Ameerika Hääl, kes ametlikult teatavad, et nende tööks on edastada oma valitsuse ametlikke seisukohti. Ameerika Häälega on selles mõttes kõik lihtne, et nende side Ameerika Ühendriikide valitsuse vaatega maailma asjadele on selge ja läbipaistev. Nad ei paku infot, millest „keegi ei räägi”, vaid aktsent on täiesti üheselt paigas. Sputnik Eesti on täiesti ühemõtteliselt Venemaa pehme jõu tööriist, kes ise seda rolli eitab. Seega on kvaliteetajakirjandusest asi kaugel ja küllap seepärast on ka Eesti ajakirjanike liit ametlikult soovitanud Eesti Sputnikuga koostööd mitte teha.
Sputnik alustas ajal, kui maailmas muutus järjest ebapopulaarsemaks töötamine Russia Todays, Venemaa välismaale suunatud telekanalis. See oli ka üldteada. Need 35 inimest, kelle palgamaksja kontod nüüd külmutati, oleks pidanud arvestama sellega, et midagi taolist võib juhtuda. Riskantsete asjadega lihtsalt on nii.
Vene propaganda pressib sisse uksest ja aknast ilma Sputnikutagi. Enamiku telepakettidega saad trobikonna idanaabri solgitorusid kaasa. Leidub meiegi hulgas küllalt neid, kes sealseid “uudiseid” ja “talkshowsid” uskuma jäävad.
Mida mulle nüüd öelda taheti? Vaba inimesena vaatan ja kuulan seda,mida tahan ja teen omad järeldused.Nagu aastaid tagasi 18.30 alanud saadet kuulates!
Keegi ei keela sul vaadata ja järeldusi teha!