Jaanus Ratas: erisused süvendavad piirkondade ebavõrdust

Mis kasu on aga sellistest deklaratiivsetest dokumentidest, kui juba järgmises päevakorrapunktis lajatatakse lasteaiatasuga vastu pead, mis süvendab ebavõrdsust valla erinevate piirkondade lastevanemate vahel ning pikemas perspektiivis kerib lasteaia tasu kõrgustesse?

Lääne-Nigula vallavalitsus tuli volikogusse eelnõuga, et teostada järk-järguline ühtlustamine lasteaiatasude osas. See tähendab, et kehtima jäävad erisused Martna, Noarootsi ja Kullamaa osavalla lasteaedades- Noarootsis 10 eurot, Kullamaal ja Martnas 18 eurot. Teistes valla lasteaedades hakkab aga oma valla lastele lasteaiatasu olema 5% alampalgast, mis uuest aastast teeb 29,2 eurot kuus, seega sama valla lasteaias võib kohatasu erineda kuni kolm korda. Kinnitatud erisus kehtib kuni 2021 aasta lõpuni. Arvestades alampalga iga-aastast kasvu on tänase korra kohaselt oodata Noarootsi lasteaias aastal 2021 enam kui kolmekordsed lasteaiatasu tõusu ca 25 euro võrra.

Antud eelnõule laekus sisuline ettepanek ka Kullamaa osavallakogult, mida osavallakogu ettepanekul toetasid üksmeelselt kõik liikmed. Ettepanek oli lasteaia tasud ühtlustada ning lahti siduda alampalgamäärast. Ühtlustamine oleks ettepaneku kohaselt toimunud selliselt, et vallaüleselt oleks eelarvesse laekumine samaks jäänud- suurema tasuga lasteaedades oleks kohatasu alanenud ning madalama tasuga lasteaedades tõusnud, aga oleks lõppenud see lõputu erisuste jada. Arvutuslikult oleks see teinud kohatasuks ca 23 eurot, mis oleks juba tuleval aastal toonud ca viiendiku säästu kohatasude pealt lastevanematele valla enamikes lasteaedades. Ka Noarootsi jaoks oleks tõus olnud väiksem, kui see on tulemas aastal 2021. Pikas perspektiivis oleks rahaliselt võitnud kõik, sest otsuse kohaselt ei oleks toimunud iga-aastast automaatset tõusu.

Paraku aga ei leidnud Kullamaa osavallakogu ettepanek toetust. Veelgi enam- osavallakogu seitsmest toetushäälest jäi volikogu istungist alles kolm, neli liiget ei toetanud enam enda tehtud ettepanekut. Veelgi kummastavam oli antud hääletusel see, et sedavõrd olulisel teemal ei kujundanud suurem osa volikogu liikmetest üldse seisukohta- 4 pooldas ühetaolist süsteemi ja 6 erisustega lasteaia tasu, ülejäänud olid erapooletud. Jääda ükskõikseks olukorras, kus otsustame lastega perede käekäigu üle on loomulikult omaette tase. Aga eks see on loomulikult iga voliniku oma südametunnistuse asi, kas tal oli siiralt ükskõik sellest otsusest või ei julgenud oma sisemist soovi väljendada, et mitte minna vastuollu koalitsiooni poliitilise otsusega.

On mõistetav, et väikeste valdade ühinemisel üheks suureks võtavad mõnedki ühtlustamised aega ja kõiki teenuseid ning hüvesid ei ole võimalik ilmselt ka ühinemisperioodi lõpuks samale tasemele erinevates piirkondades viia, aga valla võimul peab olemas olema selleks vähemalt poliitiline tahe, mida näib hetkel nappivat. Mäletatavasti taheti ka sünnitoetustel jätta pea kahekordset erinevust valla erinevates piirkondades. Õnneks sai toona see lollus ära hoitud ning volikogu liikmed asusid istungil ise otsustama ning täna on sünnitoetus kogu valla piires 512 eurot.

Vaadates otsa sellele olukorrale tekib küsimus, et mis eesmärki sarnased erisused täidavad. Kas lühinägelik ettevaade järgnevale kahele aastale kolmes erisustega piirkonnas või pikaajaline plaan täita valla rahakoti tulevasi lünki suuremate lasteaiatasudega? Mõistlik oleks tulevikus käsitleda lasteaeda kui hariduselu esimest etappi, mis sarnaselt koolidele oleks lastevanematele ilma omaosaluseta. Seda enam, et lasteaiatasu sidumine alampalgamääraga tekitab iga-aastaselt süvenevat maksukoormuse kasvu, sest alampalk tõuseb kiiremini kui keskmised sissetulekud. Kaotajateks on aga meie valla lapsevanemad. Vaevalt, et keegi selle pärast lapse saamata või lasteaeda saatmata jätab, aga meie valla suhtumist noortesse peredesse näitab vägagi ilmekalt.

Jaanus Ratas, Lääne-Nigula Vallavolikogu liige, Reformierakond

Vt ka: “Lasteaiatasud põhjustasid Lääne-Nigulas sõnasõja“