Emakakaelavähk on ainus vähiliik, mille põhjustaja vastu on vaktsiin olemas. Alates sellest aastast on see vaktsiin 12–14aastastele tüdrukutele tasuta.
Papilloomiviiruse vaktsiin on Eestis kasutusel olnud 2006. aastast. Veel kaks aastat tagasi kirjutasid ajalehed, et pered seisavad silmitsi probleemiga, kust leida raha tütarde vaktsineerimiseks. Vaktsineerimine oli kallis, makstes sadu eurosid. Nüüd, kui riik maksab tüdrukute vaktsiini ise kinni, oleme rõõmustamise asemel hoopis teistsuguse probleemi ees. Vaktsiini eest pole vaja midagi maksta, aga vanemad lihtsalt keelduvad oma lapsi vaktsineerimast, isegi need, kes polnud seni vaktsineerimise veendunud vastased. Kõik varasemad kaitsesüstid on lapsele tehtud, papilloomiviiruse omast aga keeldutakse.
Millegipärast just selle vaktsiini vastu näib olevat käivitunud eriti jõuline internetikampaania, mida satuvad lugema ka inimesed, kes pole selle teema vastu mingit huvi tundnud, rääkimata siis neist, kes peavad langetama otsuse, kas lasta oma last vaktsineerida või mitte. Ka kõige veendunum vaktsiiniusk võib emakakaelavähi eest kaitsva vaktsiini eest hoiatajate hirmujutte lugedes vankuma lüüa. Seda enam, et papilloomiviiruse vastu vaktsineerimata jätmine ei põhjusta epideemiat nagu mõne teise haiguse puhul. Teoreetiline vähk tundub ohutum kui praktiline kaitsesüst.
80 protsenti inimestest on vähemalt üks kord elus olnud viiruse kandjad. Ühe kuni kahe aasta jooksul pärast nakatumist viirus enamasti lahkub organismist ja kui inimene rohkem ei nakatu, siis on ta terve. Võib aga minna ka teisiti. Eestis on emakakaelavähki haigestumus ja suremus üks Euroopa kõrgemaid. Emakakaelavähki sureb meil igal aastal keskmiselt 70 naist.
Arukam oleks siiski kuulata arste, mitte „vaimsete huvidega” internetitarku, kelle jaoks on riik ja ühiskonnakorraldus nagunii ainult üks lihtsate inimeste vastane vandenõu.