Eestilt küsis mullu varjupaika 180 inimest, neist ligi pooled olid Eurostati andmetel pärit Süüriast.
Eurostati andmetel on Euroopa Liidus esitatud varjupaigataotluste arv langenud tasemele, mis on sarnane 2015. aastal alanud rändekriisi eelse tasemega. EL-i 28 liikmesriigis esitati eelmisel aastal 649 855 esmakordset asüülitaotlust, mida on 2015. aasta tasemest umbes poole vähem.
Eurostati andmetel esitati Eestis mullu 180 varjupaigataotlust ning tunamullu 150 taotlust. Aastases võrdluses on Eestis esitatud varjupaigataotluste arv kasvanud 21 protsenti.
Samas moodustab Eestis esitatud varjupaigataotluste arv vähem kui 0,1 protsenti kogu EL-is esitatud varjupaigataotluste arvust. Eurostat annab Eesti ja Slovakkia suhtarvuks 0,0 protsenti, mis on kõige madalam näitaja kogu EL-is. Lätis, Leedus ja Horvaatias esitatud varjupaigataotluste arv moodustas 0,1 protsenti ning Tšehhis, Maltal, Portugalis ja Sloveenias esitatud varjupaigataotluste arv moodustas 0,2 protsenti kogu EL-is esitatud varjupaigataotluste arvust.
Eurostati andmetel olid 80 Eestis varjupaika küsinutest Süüria, 15 Venemaa ja kümme Ukraina kodakondsed.
Euroopa Liidus esitati pea iga kolmas taotlus Saksamaal, 20 protsenti esitati Itaalias ja 14 protsenti Prantsusmaal. Eelmise aasta lõpu seisuga kaalusid EL-i liikmesriikide võimud pea miljoni inimese asüülitaotlust.
