Riigikontroll: kaitseväe lahinguvalmidus, mehitatus ja varustatus on paranenud

Foto arhiiv

Riigikontrolli hinnangul on kaitseministeeriumis ja kaitseväes viimase nelja aasta jooksul toimunud üksuste lahinguvalmiduse vallas märkimisväärne areng ning kaitseväe üksuste mehitatus ja varustatus on aastatel 2012–2016 paranenud. Kaitseministeerium ja kaitsevägi peaks senisest enam pöörama tähelepanu õppekogunemise osaluse suurendamisele ja ajateenistuse katkestajate hulga vähendamisele.

Audit kinnitab, et kaitseväe lahinguvalmidust on arendatud süsteemselt, kooskõlas „Riigikaitse arengukava 2013–2022“ eesmärkidega. Sihiks seatu tulemuslik elluviimine ning seeläbi kaitseväe mehitatuse ja varustatuse parandamine on olnud võimalik, kuna praegune riigikaitse arengukava on planeeritud realistlikult (erinevalt „Sõjalise kaitse arengukavast 2009‒2018“) ja selle elluviimiseks on olnud ka raha.

Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused (riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel) hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Mehitatuse tagamiseks on ajateenijate väljaõpetamine ja reservväelaste õppekogunemiste läbiviimine suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas 2013–2022 üksustele ettenähtud prioriteetsuse järjekorras. Samas ei suudeta tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi.

Ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel. Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest sobivad. Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6% ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4%. Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.

Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.

Audit näitas, et viimase nelja aasta jooksul on aruandlussüsteemi muudetud paremaks ja välja töötatud aruandlussüsteem annab otsustajatele regulaarse ülevaate kaitseväe lahinguvalmiduse hetkeseisust. Kuna see aruanne pannakse kokku mahukate andmetabelite põhjal käsitsi, siis võtab selle koostamine põhjendamatult palju kaitseväe ressurssi ning aruandes on andmete sisestamisest põhjustatud ebatäpsusi. Aruandlusformaadis puudub ülevaatlik info selle kohta, kui kaugel ollakse riigikaitse arengukava 2013–2022 eesmärkide saavutamisega. Kaitseministeerium on 2016. aastal riigikaitse arengukava uue versiooni (aastateks 2017–2026) koostamisel aruandlussüsteemi täiustanud ning mitmed auditis tuvastatud puudused kõrvaldanud.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid auditis tehtud järelduste ning soovitustega.