Grippi haigestumine, mis uue aasta esimestel nädalatel näitas vaibumise märke, hakkas jaanuari kolmandast nädalast taas kasvama. Eesti keskmine haigusjuhtude arv 100 000 inimeste kohta on 502. Sellest enam ehk üle 700 haigusjuhu 100 000 inimese kohta oli Läänemaal (752) , Viljandimaal (723) ning Ida-Virumaal (722) ja Narvas (722).
Eelmisel nädalal haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sealhulgas grippi 6600 inimest, nädal varem 6300.
Seekordne gripihooaeg on Terviseameti hinnangul kulgenud eripäraselt, karmilt ja halastamatult. Eripäraseks muudab hooaja girpiviiruste tavapärasest varasem ringlusesse jõudmine, karmiks suur haiglaravi vajanute hulk ja halastamatuks 20 gripist tingitud surmajuhtu ajaks, mil eelnevatel aastatel hooaeg alles algas.
Riiki toodud lisakogus gripiravimit Tamiflu kadus kui kerisele. Ravimiameti andmeil on uuel nädalal lisa tulemas, aga tänaseid haigeid see ei aita. Nende jaoks on eriti oluline katsuda haigus rahulikult sooja teki all läbi põdeda. Palju sooja jooki, und ja kannatust. Kui olukord kuidagi ei parane, veel hullem, tekivad hingamisraskused, siis konsulteeri kohe arstiga. Kui oma arsti kätte ei saa, siis proovi valida perearsti nõuandetelefoni numbrit 1220.
Ainult tööealiste hulgas, vanuses 15 – 64 eluaastat püsis grippi haigestunute hulk muutumatuna, laste ja vanemaealiste seas kasvas see keskmiselt 40 protsenti.
Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 529 patsienti. Viimasel kahel nädalal on kasvanud haiglaravi vajanute arv just vanemaealiste ja täiskasvanute hulgas, moodustades nüüdseks juba enam kui 60 protsenti haiglaravivajanutest.
Alates detsembrist on üheksa haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 62 inimest vanuses 7-kuust – 95-eluaastani, kõik kuulusid riskirühmadesse.
Eelmisel nädalal lisandus info veel kuue gripist tingitud surmajuhu kohta, neist eelmisel nädalal suri kolm inimest. Seega on terviseametile teadaolevalt hooaja algusest surnud kokku 20 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse, neist üks oli 7-kuune laps, ülejäänud on olnud patsiendid vanuses 65+.
Viiruste leviku peatamiseks soovitame võimalusel koju jääda juba esimeste haigustunnuste ilmnemisel. Nendeks on kare kurk, köha, nohu, pea-, liiges- või/ja lihasvalu. Kindlasti ei tohiks haigustunnuste ilmnemisel külastada peresid, kus on väikesed lapsed või kroonilisi haigusi põdevad inimesed.
Soovitused viirusnakkuste leviku tõkestamiseks
- Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine ei näita raugemise märke, tuletame meelde, et püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
- Seepärast soovitame gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus on väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
- Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu tasakuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.