Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2016. aastal 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit. Elektriõnnetustes hukkus 4 inimest, tõsisemalt sai kannatada 8 ja kergemalt 42 inimest. Võrreldes 2015. aastaga ei ole elektriõnnetuste üldarv oluliselt tõusnud, kuid märgatav on tööõnnetuste arvu suurenemine (7-lt 12-ni) ja traagiliste tagajärgedega tööõnnetuste arvu suurenemine (1-lt 3-ni). Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Enamus õnnetusi (78%) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 22 % juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes ja sarnastes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks olid elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis (Tallinnas, Harjumaal) ja Ida-Virumaal (72% õnnetustest).
Elektriõnnetuste tagajärjel kannatanute vanuselises jaotuses eristusid möödunud aastal 3 vanusegruppi: väikelapsed (22% õnnetustest) ning vanusegrupid 20-29 (22% õnnetustest) ja 40-49 (18% õnnetustest). Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektriõnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu.
Kuna möödunud aastal toimus palju just elektriga seotud tööõnnetusi, siis tuletab TJA meelde, et kõigil tööprotsessis osalejatel (vastutav isik, tööjuht, tööline) tuleb kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest. Eelkõige tuleb enne tööle asumist veenduda, et töökoht oleks ettevalmistatud ning pingetu ja maandatud ning et töötajad kasutaksid töödeks ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid:
- Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
- Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
- Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
- Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
- Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
- Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
Lisainfo TJA kodulehelt aadressil.
Pistikupesad lastekaitseta igal pool. Uued ka müüa. 4 inimest hukkunud elektriõnnetustes, väga palju nii väikeses riigis. Palju tööd veel teha, et saada turvalisus paremaks.
“Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse”
Selle vältimiseks on olemas pistikupesadele lastekaitse.
Muidugi vanemlikust hoolitsusest, järelevalvest ja kasvatusest paremat abivahendit pole.