Tööandja peab töökeskkonna kujundamisel arvestama töötajate vajadustega. Ükski õiguse reegel ei näe samas ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise, kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier.
Mõni nädal tagasi ilmus Eesti Ekspressis artikkel „9 tundi püstijalu: kauplused keelavad müüjatel istuda“. Kuigi lugu tekitas küsimusi, ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks müüja ei võiks hetkeks istuda või toetuda seisutoolile.
Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.
Piisav hulk arvestatavaid vaheaegasid
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama klienditeenindaja kehalisi, soolisi ja ealisi iseärasusi, ka töötaja väsimist tööpäeva jooksul. Kuna tegemist on füüsilise töökoormusega ja pikaajalises sundasendis töötamisega, peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Eraldi tuleb arvestada raseda terviseriskidega, muu hulgas füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavate sundasendite või –liigutustega nagu pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo. Rasedale peab tööandja võimaldama lamamisvõimaluse kasutamise.
Oluline on vahelduvus
Nii tuleb klienditeenindajale luua töökeskkond, kus töötaja saab parajalt seista, aeg-ajalt istuda, kõndida ja puhata. Oluline on vahelduvus ja pidevatest sundasenditest ning -liigutustest hoidumine, paindlik vaheaegade kasutamine.
Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid koheselt abistama. Küll häiriks meid tusane ja ükskõikne seisev teenindaja, kes ei pane tähele saalis viibivat abivajajat klienti.
Vaata ka nõuandeid portaalis tööelu.ee, küsimuste korral võta ühendust tööinspektsiooniga infotelefonil 640 6000 või kirjuta juristile jurist@ti.ee.
Thea Treier, tööelu arengu osakonna juhataja
Oldi nagu kokku lepitud…Kas euroseadus?,ei meie endi omad….Kes sai , läks välismaale,kuigi seal ka kerge polnud.
Jah, tööd tuleb ikka teha, aga Soome Vabariigis koheldakse mind nagu inimest!
No vaadake kasvöi Statoili ketti. Nädala sees öövahetuses olev isik, üldiselt naisterahvas, peab koristama seda mis toimub tanklast väljas kui ka seda mis toimub tanklas sees, koristama räpast peldikut, paigutama riiulitele kaupa, hoidma hotdogid soojas ja köige selle körvalt veel müüma kütust ning tegema klientidele süüa. Kusjuures peab ta veel ka koristama autopesulat. Seda köike 600 euri eest kuus millest pooled on öövahetused. Muide, kontroll on karm – köike lindistatakse ja filmitakse ja puudused on töölise rahakotist juba.
Kui 5-10 aastat tagasi “naeratuse” trend Eestis laineid lõi, pidid kõik, eranditult kõik ja igal pool (teenindajatest ikka jutt) naeratama. Needsamad 5-10 aastat on nendest teenindajatest vorminud suurkettide orjatöölised. Ülikurb on olla teenindaja mistages kaubandusvõrgu kaupluses, kus tööpäevad ongi – mitte ainult 8 või 9 tunnised, vaid ka 11, 12- tunnised. Sama naine, kes on teenindaja letis, müügisaalis, on kellegi ema, kellegi tütar, kellegi lähedane inimene – abikaasa või tädi või isegi vanaema. Miks peab Eestis naine olema ori? Kauplused on avatud kella 23-ni. Tule taevas appi. Meie lähivälisriikideski peetakse puhkepäevi ning tööpäevad ei küündi poolde öösse. On tööandjaid, kes… Loe rohkem »
Ja teenindaja jààgu ikka teenindajaks, mitte koristaja-kaubapaigutaja-transa laiaprofiiliga “traktoristiks”! Siis jõuab ta kliendile naeratada mitte ainult omanikule raha kokkuhoida!
10 aastat tagasi mindi nii targaks,et korrakski istuda ei lubatud 12 tunni jooksul ning taburetid korjati ära,nüüd ärgatakse või….