Eestis võib tänasest mitmekümne aasta järel taas hülgeid küttida

Hallhülged Rohuküla-Heltermaa laevatee ääres võivad olla muretud, sest Väinameres hülgeid küttida ei või. Foto: Urmas Lauri

Eestis võib üle mitmekümne aasta taas küttida hallhülgeid, kolmapäeval algaval ja aasta lõpuni kestval hooajal tohib lasta kokku 53 looma, mis moodustab ühe protsendi möödunud aastal loendatud hallhülge asurkonna suurusest.

Hallhülge jaht algab 15. aprillil, mil emahülged on lõpetanud poegade imetamise ning küttimine kestab aasta lõpuni. Selle aja jooksul tohib Liivi lahes küttida 33, Saarte põhja- ja läänerannikul kaheksa ning Soome lahes 12 looma. Hülgeid võib lasta jahiloa alusel jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse. Küttida ei ole lubatud kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.

Maakondlikud jahindusnõukogud on teinud ettepaneku korraldada jahti vaid jahipiirkonna piires, jättes välja avamerealad.

Et Eestis on hülgejahil olnud mitmekümne aasta pikkune vaheaeg ja siin pole hülgejahi alguseks korraldatud ühtegi arvestatavat koolitust, on teadlaste hinnangul suur oht, et puuduliku koolitusega jahimehed võivad hakata hallhüljeste pähe kaitsealusesid viigreid laskma. Kolmapäeval algav hülgeküttimise periood on viigrite karvavahetuse tippaeg ja loomad veedavad palju aega veest väljas.

"15. aprill on viigrite karvavahetuse aja tipp, loomad veedavad suure osa ajast veest väljas ja neid võib kohata rannalähedastel kividel ka väljaspool kaitsealasid," ütles BNS-ile merebioloog Ivar Jüssi. "Puuduliku koolitusega kütid ei tee laskedistantsilt hallidel ja viigritel vahet, kuigi on nii enesekindlad, et väidavad seda tegevat. Et kahjutasu määr on küllaltki suur, siis oma viga nad vabatahtlikult ei tunnista, see ei kajastu küttimisaruandes ja hallhülge küttimiseks antud luba jääb lihtsalt maha kandmata."

Teise ohuna näeb Jüssi, et algsest jahitraditsiooni säilitamise ja säästva kasutamise põhimõttest on tehtud niinimetatud säästev majandamine, mis on tema sõnul teineteisest põhimõtteliselt erinevad asjad. "Säästva kasutamise idee on saak igal juhul kätte saada ja see ära kasutada, majandamise retoorika on poliitiline ja selle taga on vaid see, et jahipidamine ei ohusta populatsiooni. No loomulikult on ka see tähtis," sõnas ta.

"Keskkonnaameti otsuses on sotsiaalpoliitiline aspekt, mis muudab säästliku kasutamise põhimõtte mõttetuks, ja see seisneb selles, et ei ole keelatud sellised jahipidamise viisid – ja üleüldse on jahipidamise viisid sätestamata -, mille puhul ei ole minimaalseks viidud saagi kaotamise risk ka surmava tabamuse korral või looma haavamise risk," rääkis Jüssi. "See tähendab, et ei ole keelatud lasta paadist vees ujuvat hüljest. Ka surmava tabamuse korral vajub hallhüljes kiirelt vee alla ja haavatud looma ei ole võimalik jälitada. Ja jällegi – need loomad ei kajastu küttimisstatistikas ja lubasid maha ei kanta. Rääkimata jahieetilistest aspektidest."

Teadlase sõnul pole paadist vette küttimine keelatud, sest tegemist on tema sõnul populistliku kalameestele umbluuajamisega. "Mitte ainult Eestis vaid ka mujal. Ja millegipärast võetakse ikka veel müüte üle ja tahetakse olla sama rumalad, kui naabrid. Viimane on seotud kalurite lobitööga, et saaks püüniste juures toimetavaid hülgeid tulistada," rääkis Jüssi.

Kalanduse kahjude mõõdetavaks vähendamiseks tuleks teadlase sõnul hoogtöö korras terves Läänemeres tappa kiirelt vähemalt 15 000 hüljest. "Seni ei ole tehtud mitte ühtegi uuringut selle kohta, kas ja kui palju näiteks Soomes juba suht pikka aega kestnud hülgejaht oleks mõjutanud kalandusele põhjustatud kahjusid," rääkis ta.

Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, neist Eesti vetes elas möödunud aasta andmetel ligikaudu 5300 looma.

Hallhüljest ei ole Eestis kütitud alates 1970. aastate algusest, mil see keelati populatsiooni madalseisu tõttu. Praeguseks on populatsioon taastunud ning arvukus tõuseb. Nii Eesti punase nimestiku kui ka IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks.

Endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas möödunud aasta novembri keskel enda viimasel tööpäeval hallhülge küttimise alustamist võimaldavad dokumendid, hoolimata sellest, et eksperdid soovitasid teema veelkord põhjalikult läbi arutada.

Hallhüljeste küttimise taasalustamise põhjusteks on selle algatajad nimetanud loomade arvukuse reguleerimise vajadust ning väiksemahulist hülgejahi traditsiooni elustamist hülgejahi piirkondades.

Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ning neid küttida pole lubatud, randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena.