Läänemaa elanike arvu arvestades oleme vägivallakuritegude poolest endiselt Eestis juhtival kohal, kuid siinseid kuritegusid iseloomustab see, et enamasti pannakse need toime kodus ja purjus peaga.
Viimase kolme aasta jooksul on vägivallakuritegude arv Läänemaal pidevalt kasvanud – mullu registreeriti neid 174. Vägivallakuritegudest enamik (üle 150) on kehaline väärkohtlemine (löömine, peksmine, tutistamine jms).
Kui vaadata pelgalt numbreid, on nii mitmeski maakonnas vägivallakuritegusid registreeritud rohkem kui meil, kuid kui nende kuritegude hulk arvestada ümber 10 000 elaniku kohta, on Läänemaa 64 kuriteoga Eestis esikohal. Selles arvestuses järgnevad meile Valga- ja Ida-Virumaa vastavalt 49 ja 47 sarnase kuriteoga 10 000 elaniku kohta.
Lääne politseiprefekti Kaido Kõplase (pildil) sõnul teevad sellised numbrid murelikuks.
„Me ei saa täpselt aru, miks see nii on,” tunnistas ka Läänemaa politseijuht Argo Tali. Ta lisas, et analüüsiga on politseijaoskonnas küll tegeldud, kuid süvaanalüüsi tegemiseks napib jaoskonnal jõudu. Selgema pildi saamiseks ei piisa ainult Läänemaa olude analüüsist, vaid meie maakonda ja selle elanikkonda tuleks põhjalikult võrrelda teiste maakondadega.
Kodus ja tänaval
Vägivallakuritegude suur arv Läänemaal ei tähenda politsenike sõnul, et tänaval liikudes oleks oht peksa saada. Erinevalt ülejäänud Eestist pannakse meil avalikes kohtades, mille alla kuuluvad ka lõbustusasutused, toime kolmandik kehalistest väärkohtlemistest. Ülejäänud vägivallatsemised saavad teoks kodus, hoovis, koolis jms.
„Haapsalu tänavad ja Läänemaa asulad on turvalised,” kinnitas Tali (pildil). Ta lisas, et seda arvamust toetab ka statistika.
Enamik vägivallatsemistest on arvete klaarimine tuttavate vahel – näiteks tekib tüli ühise pidutsemise käigus. Alkohol on tüli põhjuseks enam kui poolte vägivallakuritegude puhul ja Haapsalu jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Andrei Taratuhini sõnul on meil joobes vägivallatsejaid statistika järgi kaks korda rohkem kui mujal Eestis.
Läänemaa omavalitsustest tuleb vägivallatsemist kõige rohkem ette Haapsalus, mis on Argo Tali sõnul ka loomulik — maakonnalinnas on enim inimesi, lõbustusasutusi jms. Ta lisas, et kindlasti mängib rolli ka see, et linnas on politsei lähemal ja inimesed teavad, et suure tõenäosusega jõuab patrull kohale kiiremini kui mõnes maakohas.
Taratuhin lükkas ümber väite, et Haapsalu puhul saaks vägivallakuritegude rohkust seletada kuurortlinna staatuse ja suvitajate suure arvuga – mullu oli kõige rohkem isikuvastaseid kuritegusid hoopis märtsis. Taratuhin lisas, et enamasti toimuvad löömingud kuu alguses, nädalavahetustel ja pärast kl 18 õhtul.
Kahe kolmandiku kehaliste väärkohtlemiste puhul on kahtlustatav kohe teada, mis tähendab, et enamasti vägivallatsevad lähedased või vähemalt omavahel tuttavad ja kohalikud inimesed.
Lähisuhtevägivalla ehk pereliikmete vahelise vägivalla üle on politseil eraldi arvestus. Siin läheb arvesse mitte üksnes löömine, vaid ka psüühiline vägivald. Taratuhin ütles, et iga sellise väljakutse peale koostab politseipatrull lähisuhtevägivallalehe. „See tähendab, et isegi kui inimesed omavahel ära lepivad, võtab piirkonnapolitseinik hiljem väljakutse teinud isikuga (kannatanuga) ühendust ja tunneb huvi, kuidas asjad on laabunud ning vajadusel tegeldakse juhtumiga edasi,” selgitas ta.
Mullu koostati selliseid lehti Läänemaal 100 ja nendest üle poole jõudis süüteomenetluseni. See on kõrgeim näitaja Lääne prefektuuris. Tali sõnul on enamasti kannatanuks naine ja pahatihti on üks osapool alkoholijoobes.
Usaldab politseid
Kuigi vägivallakuritegude rohkuse põhjuste kohta Läänemaal süvaanalüüs puudub, näitavad senised arutelud, et nende suur arv viitab pigem inimeste usaldusele politsei vastu.
Tali võrdles võrdselt umbes 10 000 elanikuga Haapsalut ja Jõhvit. Politseijuht ei pea loogiliseks, et Ida-Virumaal oleks vägivallakuritegusid kolmandiku võrra vähem kui Läänemaal. „Võib arvata, et meil teatatakse vägivallast rohkem kui mujal. See on hea, sest lähisuhtevägivalda tahetakse tihti varjata,” ütles Tali.
Tali arvamust toetab ka Taratuhini öeldu, et enamasti teatavad vägivallatsemistest politseile kannatanud ise. Ta lisas, et varem peeti seda teemat piinlikuks pere siseasjaks, kuid üha enam mõistetakse, et tegemist on probleemiga, mille lahendamiseks vajatakse abi. „Inimesed teatavad ka üksikutest ja ühekordsetest löömistest,” ütles Taratuhin.
Taratuhini sõnul suhtub politsei kõikidesse vägivallateadetesse väga tõsiselt ning vajadusel kontrollitakse teateid ka tagantjärele ja kui on tegemist kuriteokoosseisuga, alustatakse menetlust.
Mullu registreeritud 154 isikuvastasest kuriteost on 30 korduvepisoodid, mis päevavalgele tulnud just uurimise käigus. See tähendab, et ühe vägivallakuriteo uurimisel räägib ohver, et sarnaseid asju on ka varem toimunud.
Taratuhin tõi näiteks ühe Haapsalus elanud perekonna, kus mees oli aastaid naist peksnud. „Kui eelmisel aastal naise kannatus katkes ja ta pöördus abi saamiseks politsei poole, siis menetluse käigus leidis tõendamist veel 11 vägivallategu,” rääkis ta.
Mehele on kõigis episoodides esitatud kahtlustus ja praeguseks on kriminaalasi edastatud prokuratuuri.
Seda, et Läänemaa politseinikud algataksid vägivallakuritegude puhul kriminaalasju kergekäelisemalt kui mujal Eestis, statistika Taratuhini sõnul ei kinnita. „Meil läheb lõpetamisele 10 protsenti alustatud asjadest ja see näitab, et kui menetlust alustame, siis on see õiglaselt alustatud,” lisas ta.
2014 oli Läänemaa kõige vägivaldsem maakond
Kehalise väärkohtlemise kriminaalasjad (10 000 elaniku kohta)
- Läänemaa 64
- Valgamaa 49
- Ida-Virumaa 47
- Lääne-Virumaa 41
- Põlvamaa 41
- Võrumaa 39
- Raplamaa 38
- Harjumaa 37
- Pärnumaa 36
- Tartumaa 31
- Järvamaa 29
- Jõgevamaa 26
- Hiiumaa 24
- Viljandimaa 21
- Saaremaa 20
Isikuvastased kuriteod Läänemaal 2014
- Vägivallakuriteod 172
- Lähisuhtevägivalla kuriteod* 100
*sh lähisuhtevägivald (kehaline ja vaimne psühholoogiline vägivald)
Allikas: politsei