Foto: Arvo Tarmula
Kuu aega tagasi Haapsalus Männiku tee kandist alanud tänavavalgustuse uuendamine on jõudnud Lihula maanteed mööda kesklinna. Sel nädalal on Haapsalu kesklinna trüginud imelikud masinad. Lihula maanteel seisab suur Tuborgi kirjaga kaubaauto, tagumised uksed pärani lahti. Ei oska muud arvata, kui et on vist katki läinud. Kõnniteel vabiseb üks masin, pisikesed lindid all. Ei ole tal õiget kabiini ega midagi, mis lubaks tema otstarvet määratleda. Linttraktor ta justkui ei ole. Mööda kõnniteed voolab savisegune vesi, mida üks mees laia luuaga rentslisse lükkab. Eemal seisab väikest taburetti või alasit meenutav vidin.
See kõik kokku ei ole veetorustiku rikke kõrvaldamine, aga ka midagi targemat ei oska pakkuda. Männiku tee kandi inimestele on see pilt tuttav juba pisut rohkem kui kuu aega. Nõnda kaua käib Haapsalu tänavavalgustuse uuendamine.
„Lihula maantee kuni viaduktini, Männiku tee ja Lehe tänav on tehtud. Tüve on pooleli, Neste ees pooleli, ujula ees tehakse,” kirjeldas Eltel Networksi Läänemaa osakonna juhataja Tiit Jurtom tööjärge.
Praegu käib kaevamine, side-, elektri- ja tänavavalgustuskaabli paigaldamine. Üldisest töömahust on see kaduvväike osa. „Töö võtab alati palju aega, kui hästi teha,” põristab Jurtom üle traktorimürina.
60 kilomeetrit kraavi
Masinaga kaevatakse kraav, sinna pannakse helekollane toru ja torru kaablid. Mõnest august turritab välja kolm kaabliotsa: side, tänavavalgustus ja elekter. Pisikestel lintidel vabisev masin on horisontaalpuur. Seda riista kasutatakse kohas, kus ei saa traktor lahtist kraavi kaevata. Näiteks minnakse tänava alt läbi, ilma et peaks tänavat üles kaevama. Lihula maanteel kasutatakse teda allee pärast.
Haapsalus töötav horisontaalpuur võib korraga puurida kuni 100 m, aga on ka selliseid, mis puurivad kaks kilomeetrit jutti. Puur töötab, masinist söödab ette üha uusi torusid. Kui vajalik maa on läbitud, hakkab masin torusid tagasi tõmbama ja veab ühtlasi sisse ka kaablitoru. Kogu lugu.
Männiku teel on puurmeistritel lõuna lõppenud ja masinale lüüakse hääled sisse. Masin sätib ennast õigesse paika, toetab kere kahele keeruga sambale ja puur kerib ennast mullamuti kombel maasse. Tabureti moodi vidinaga mees liigub oma riistapuuga maa all keerleva puuri kohal. Vidin peab puuri õigel kursil, sest puur ja vidin peavad omavahel sidet. Kui tuleb ette suur kivi, saab puuri suunda muuta. Männiku teel jääbki ette suur männipuu. Mehed on lubanud puu kohal jõnksu teha.
Puurmasin müdistab Männiku teel meetri sügavusel, aga kui on vaja teiste torude alt mööda minna, võib ta ennast ka 2–3 m sügavusele kaevata. Kaubaautost puurmasina kõrval voolab puurauku savisegune vesi, mis vähendab hõõrdumist ja hoiab kanali lahti, et saaks pärast toru sisse tõmmata.
Haapsalu tänavavalgustuse uuendamiseks peab Eltel maasse panema peaaegu 60 km toru, mille sisse läheb kaabel. Vana kaablit jääb linna üsna vähe alles. Kus saab lahtiselt kaevata, seal kaevatakse suurema või väiksema traktoriga kraav ja pannakse kaabel sisse. Männiku tee ääres tõmmataksegi toru sisse kaabliadraga. See on odavam kui puurimine.
Valgusteid alles toodetakse Lätis
Puurimine ja kaevamine on Jurtomi sõnul siiski alles abitöö. Põhiline on elektritöö: mastid püsti, juhtmed sisse, valgustid otsa, kilbid panna, vanad mastid maha võtta.
Ühtki uut posti pole Eltel veel püsti ajanud, ainult posti jalandeid on maasse kaevatud. Jalandid valmistatakse Viljandis. Nende rohkem kui meetri kõrguste betoonist jurakate õõnsusse istutatakse laternapost. Postid tulevad Soomest.
Valgusteid Lätis alles toodetakse. Kolmapäeval käisid haapsallased lätlaste kutsel tehases vaatamas, kuidas valgusteid toodetakse. „Jäime rahule,” ütles projektijuht Taivo Nõupuu. Esimene partii valgusteid tuleb juba sel aastal. Esimesi poste ja valgusteid võib Haapalus näha jaanuaris. Nii näeb ajagraafik ette.
Uus valgustus lülitatakse sisse lõikude kaupa. See tähendab, et paar päeva on tänavalõik valgustamata. Sel ajal võetakse vanad mastid maha ja pannakse uued.
Kõva külm paneb töö seisma
Haapsalu valgustust uuendab praegu kümmekond inimest ja niisama palju on ka igasugu masinaid. Inimesi tuleb veel juurde tuua, ütles Jurtom. Praegu töötab Haapsalus mitme kandi mehi. Männiku teel on hiidlased kaabliadra peal. On Raplamaa mehi ja kohalikke Elteli töötajaid. Mõne brigaadi kodukohta on üldse raske määratleda,sest nad töötavad täna siin, homme seal ja elavadki ratastel, kõneles Jurtom.
Jurtomi sõnul võib takistuseks saada külm. Külmunud maast võivad masinad ennast läbi kaevata, aga külmunud maad pärast taastada pole kuigi lõbus.
Kaevamist jätkub oktoobrini
Oktoobris 2015 peab Haapsalus töötama uus moodne tänavavalgustus. „60 kilomeetrit mööda linna kaevata ei ole väga lihtne,” nentis Jurtom. Kaablikraavi kaevamine on siiani häirinud igapäevaelu üsna vähe. Väikseil tänavail, kus kaabel on juba maasse kaevatud, reedavad seda tööd vaid maa seest välja turritavad kaabliotsad.
Tänavavalgustuse uuendamine läheb maksma üle nelja miljoni euro. Selle eest saab Haapsalu valgustuse, mis reageerib kiiresti päeva kasvule ja kahanemisele. Kui looduslikku valgust on rohkem, põlevad lambid vähem ja vastupidi. See hoiab kokku elektrienergiat. Igal valgustil on oma kontroller ja raadiosaatja. Juhtimine käib interneti kaudu. Boonusena kaob linna kohalt hulk ämblikuvõrguna kulgevat õhukaablit. Tüve–Käbi–Lehe ja Pihlaka–Toominga kandist kaovad kõik õhukaablid. Mujal jääb õhukaablit vähemaks.
Haapsallu paigaldatakse 1895 leedvalgustit.
Oodatav energiasääst on 65–70 %.
Paigaldatakse 54 km maakaablit ja 3,5 km õhukaablit, 33 juhtimiskilpi.
Tänavavalgustuse uuendamist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, kuhu laekus raha CO2 kvoodimüügist Austriale.
Samast programmist saab uue tänavavalgustuse veel kuus Eesti linna: Keila, Kuressaare, Jõhvi, Paide, Valga ja Võru.
Allikas: Lääne Elu