Riigieelarves ja ravikindlustuse eelarves planeeritud tervishoiutöötajate palgatõus on järgmisel aastal teiste riigisektori töötajate keskmisest palgatõusust suurem.
Tervishoiutöötajate palgad tõusevad järgmisest aastast keskmiselt 6,2% võrra. Ka kiirabi töötajate planeeritav palgakasv riigieelarves on 6,2%. Planeeritav palgatõus riigisektori töötajatel on 3% ja prioriteetsemates valdkondades 4,5%.
Tervise- ja tööministri Urmas Kruuse sõnul pidas ta oma esimese sotsiaalministeeriumi eelarve koostamisel väga oluliseks prioriteediks tervishoiutöötajate palgatõusu. „Palgatõus 6,2% peegeldab meie maksimaalseid võimalusi. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et haiglaarstide enam kui 2000-eurone keskmine palk tähendaks, et peaksime tähelepanu ja ressursi suunama mujale. Inimesi arstideta ja õdedeta ei ravi ja seepärast tõusevad ka järgmisel aastal tervishoiutöötajate palgad ennaktempos,“ ütles minister.
Sotsiaalministeeriumi haldusala kulutustest, mis moodustavad ligi 40% kogu riigieelarve kulutustest, ehk 3,4 miljardit eurot, on pensionikindlustuse kõrval valitsemisala teiseks suurimaks kuluks ravikindlustus summaga 945 miljonit eurot.
„On selge, et peame ka järgmistel aastatel jätkama tööd selle nimel, et muuta tervishoiusüsteem veelgi efektiivsemaks. Oleme aktiivselt asunud korrastama haiglavõrku ning läbi haiglate võrgustumise saame tagada tervishoiuteenuste ühtlast kättesaadavust kogu riigi ulatuses,“ ütles Urmas Kruuse. „Mida jõulisemalt liigume edasi võrgustumisega ja ratsionaalsemalt kulutame oma olemasolevaid ressursse, seda rohkem saame tõsta tervishoiutöötajate palkasid ka tulevikus,“ lisas minister.
Kiiremat arstiabi tagava kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse järgmise aastal eelarvest täiendavalt 2,2 miljonit. Tänu sellele luuakse Eestis juurde seitse uut õebrigaadi: Häädemeestel, Valgas, Tapal, Tartus, Sauel ja kaks brigaadi Tallinnas.
Uuel aastal jätkatakse lähtetoetuse maksmist noortele arstidele, milleks on planeeritud 150 000 eurot. Sarnaselt arstidega hakatakse maksma lähtetoetust üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile, et parandada apteegiteenuse kättesaadavust.
Kuulates seda reformarite pidevat protsendijuttu jätkub aina ennatlikkum arstide-õdede Soome siirdumine.Nüüd lähevad juba vanad,rääkimata noortest.