Haava 2 ja 2a kinnistud. Kaart: Maa-amet
Haapsallu plaanitava andmekeskuse elektriga varustamiseks tuleb läbi linna vedada 110kV kõrgepingekaabel, selgub andmekeskuse detailplaneeringut ettevalmistavast materjalist.
Lihula maantee viadukti kõrval asuv Eleringi alajaam on Haava 2 ja 2a kinnistutele kavandatava andmekeskuse tarvis piisava võimsusega, kuid endise lihakombinaadi krundini tuleb sealt vedada üksnes andmelaole mõeldud maa-alune kaabel.
Andmekeskuse juurde tuleb elektrivoolu pinge alandamiseks rajada ka omaette alajaam, mis peaks asuma hoone katusel. Varuvariandina tulevad kompleksi Haava tänava poolsele küljele kaks maa-alust kütusemahutit mahuga 78 m³. Niisama palju mahutab üks tsisternvagun.
Kuidas kõrgepingeliin läbi linna kulgeb, pole veel otsustatud. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles Lääne Elule, et andmekeskuse arendusprojekti juht on Eleringile oma plaani tutvustanud, kuid ametlikku taotlust liitumiseks Eleringi võrguga pole ta esitanud.
„Elering pakub liitumist ehk liitumispunkti alati alajaamas. Kui serverikeskuse arendaja soovib liituda Eleringi Haapsalu alajaamas, siis ühenduse oma serveripargi ja alajaama vahele peab arendaja ise ehitama,” ütles Köster. Kösteri sõnul on maakaabli eelis suurem ohutus. „Sellele ei saa peale kukkuda puu ega sellesse takerduda mõni kõrge masin,” ütles ta.
110 kV maakaableid on viimasel ajal ehitatud Tallinnas (Volta–Ranna kaabel).
Tervisele peaks andmekeskus olema ohutu
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Margus Mihkelsoo sõnul ei tähenda suur hulk IT-seadmeid tingimata, et peaks kartma neist kiirgavat elektromagnetkiirgust. „Summaarne kiirguse tase ei sõltu mitte elektroonikaseadmete arvust, vaid sellest, kui palju iga üksik seade kiirgab. Arvuti paikneb tavaliselt metallkestas, mis õige võrku lülitamise korral (arvuti kest on maandatud — toim.) elektromagnetvälju peaaegu ei kiirga,” ütles Mihkelsoo.
Mihkelsoo sõnul võib 110 kV maa-alune kõrgepingekaabel olla elektri– ja magnetvälja allikas, kuid elektrivälja tugevus sõltub pingest ja magnetvälja tugevus voolust, mis läbib kaablit.
Maa–alune kõrgepingekaabel on Mihkelsoo sõnul tavaliselt varjestatud, mistõttu on elektrivälja tugevus tunduvalt väiksem kui õhuliini puhul. Seetõttu on need inimesele ka ohutumad. „Kui kehtestatud elektri–ja magnetvälja tugevuse piirväärtusi ei ületata, siis ei kujuta elektromagnetkiirgus ohtu inimeste tervisele,” ütles Mihkelsoo uuringuile tuginedes.
Tegemist oleks Eesti suurima andmekeskusega
Kui Hispaania investorite rahastamist ootav plaan teoks peaks saama, oleks tegemist suurima Eestis asuva andmekeskusega. FTR Consultants OÜ plaanitavas Haapsalu andmekeskuses on IT-seadmeile pinda 10 330 m², sellele pinnale mahub kuni 78 000 serverit. Kogu kompleks tarbiks 25 MWh elektrit päevas.
Mitu inimest Hispaania investorite abil rajatavas andmekeskuses tööd saaks, pole veel teada.
Tallinnas, Varssavis, Moskvas ja Peterburis andmekeskusi pidava Linxtelecomi ruumide kogupind on ligi 13 000 m² ehk pisut rohkem, kui on hispaanlaste Haapsalu–plaanis.
Linxtelecom Eesti müügi- ja turundusdirektori Raivo Kasepuu sõnul töötab neil Tallinna harukontoris umbes 40 inimest, neist otse serverimajutusega on seotud kümmekond töötajat. Linxtelecomi Tallinna andmekeskus on 600 m² ja kasutab ca 8MWh elektrit päevas.
Andmekeskuse suurus ei tähenda, et töötajate arv selle tõttu hüppeliselt kasvab. Ajalehe The Irish Times andmeil saab Dublinisse rajatavas Google’i andmekeskuses, mille pindala on 30 361 m², täiskohaga tööd vaid 60 inimest.
Maakaableid ehitatakse peamiselt Tallinnas
- Elering asendab õhuliine 110kV maakaabliga Tallinnas, kus 1958. aastast pärit Veskimetsa–Endla õhuliini asemele tuleva 4,2 km pikkuse maakaabli vedamise hanke võitis tänavu jaanuaris 3,1 miljoni eurose pakkumuse teinud Eltel Networks AS.
- Kaabli vedamiseks on kaks võimalust: kas kaevata kraav või kasutada horisontaalpuurimist.
- Maakaablid rajatakse vähemalt 1,5 meetri sügavusele, puurimisel võib kaabel olla ka 6–7 meetri sügavusel.
- Kaablid on maa all alati torudes. Torude ümbrus tunnelis täidetakse erilise betooniseguga.
- Igasse torusse tõmmatakse üks kaabel. Tööd tehakse lõikude kaupa.
Allikas: Elering
Üks megavatt-tund on energia, mida tarbib võimsusel üks megavatt töötav seade ühe tunni jooksul. Päevas tarbib 24x rohkem. Päevapalk kuus on muide täiesti adekvaatne mõiste, ka kuupalgal päevas pole midagi viga.
auväärt küsija peaks konsulteerima oma algklassi füüsika õpetajaga, saaksid megavatid, megavatttunnid, megavatttunnid päevas, kuus, aastas jne veidi selgemaks.
füüsikat ei õpetata.
LISA: MWH tarbimine oleks vaid 1,04 MWh.
Kuidas mõista Teie väidet, et “Kogu kompleks tarbiks 25 MWh elektrit päevas”.
Lahti seletatult sõnadega :”Kogu kompleks tarbiks 25 Mega Watt tundi elektrit päevas”
See oleks, nagu “kuupalk päevas”. Tarbimine on ikka 25 MW.