Eeslmise aasta viimasel lahkus Rootsis 94. eluaastal Läänemaalt pärit kunstnik Enno Hallek.
Rohukülas 1931. aastal sündinud Hallek põgenes 1943. aastal koos vanematega Rootsi. Ta õppis maalimist Stockholmi kunstikõrgkoolis. 1981–1991 oli Hallek kunstikõrgkooli maalikateedri professor ja monumentaalkunsti osakonna juhataja. Hallekit on nimetatud Rootsi moodsa kunsti isaks.
Alates 1990. aastast töötas Hallek maalisarjaga, mida ta nimetas „kaasaskantavaks päikeseloojanguks”. Need maalid koosnevad kahest vineerplaatidest saetud poolringikujulisest kujundist, mis on omavahel ühendatud nööridega ja varustatud käepidemega. 2008. aasta kevadel oli Hallekil Stockholmi Moderna Museetis isikunäitus, kus päikeseloojanguid eksponeeriti.
Aasta varem osales Hallek ka Haapsalu linnuses toimunud kunstifestivalil Kultuurikatapuldid, mille üks osa oli Halleki häpening tema päikeseloojangutega.
Rootsis on Hallek loonud mitmeid avalikus ruumis olevaid kunstitöid. Tema kujundatud on Stockholmi Stadioni metroojaam ning Stockholmi Södra jaama piirkonnas asub tema loodud võidukaar. Solnas asuva Astrid Lindgreni lastehaigla ees on tema 1998. aasta skulptuur „Pipi L”, mis kujutab suurt „L”-tähte, mille peal on kuldne lind.
Halleki töid on muuhulgas Göteborgi kunstimuuseumis, Norrköpingi kunstimuuseumis ja Stockholmi Moderna Museetis.
Enno Hallekit on autasustatud 2004. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
