Esimeste öökülmade saabudes on oluline veenduda, et auto on külmaks hooajaks valmis. Külmad ilmad panevad proovile nii kütusesüsteemi, aku, rehvid kui auto kere ja salongi. Mida täpsemalt silmas pidada, selgitab Auto Bassadone remondimeeskonna juht Taavi Ringimäe.
Tangi suvekütusele peale talvist kütust
Olenevalt sõiduki mootoritüübist tasub tähelepanu pöörata kasutatavale kütusele. Vähem kasutatavates sõidukites võib paagis olla veel suvine diislikütus, mis külmakraadidega hangub. “Lahenduseks on sõita vähemalt pool paaki tühjaks ning tankida juurde külmakindlat diislikütust. Kriitiliseks muutub kütusevalik siis, kui igapäevased temperatuurid nii öösel kui päeval on alla null kraadi,” nentis Ringimäe.
Elektriautode puhul tuleb arvestada, et külmaga läbisõit väheneb, mistõttu pikemaid sõite tehes tasub planeerida laadimispeatuseid.
Kontrolli aku seisukorda
Aku on talvel üks sagedasemaid murekohti. Kui see annab alla, ei pruugi auto hommikul käivituda. “Tänapäeva sõidukite elektroonika tõttu ei tasu akut kodustes tingimustes ise laadida ja lahti ühendada, sest see võib anda valesid veateateid või rikkuda aku. Kui on kahtlus, et aku eluiga hakkab lõppema, tasub lasta spetsialistidel see enne talve üle kontrollida,” ütles spetsialist.
Vali talveks sobilikud rehvid ning vaheta need õigeaegselt
Talverehvide puhul on olulised nii rehvi mustri sügavus kui ka vanus. Seaduse järgi peab mustrit olema vähemalt 3mm, kuid ohutuse huvides soovitatakse rehvid vahetada juba siis, kui mustrit on alla 4-5mm. Uus rehv on tavaliselt 8-9mm sügavusega. Vanusele küll piirangut ei ole, kuid kummisegu omadused halvenevad enamasti pärast 5-6 kasutushooaega.
“Kuigi meil on valida lamell- või naastrehvi vahel, siis soovitame järjest enam lamellrehvi, mis meie kliimas tagab piisava ohutuse, tekitab vähem müra ning kulutab ka teekatet vähem. Lisaks saab lamellrehve alla panna varem, olles valmis esimesteks jäisteks teeoludeks,” selgitas Ringimäe. Tema sõnul on periood, mil must jää teedel püsib ja naastrehvid selgelt eelise annavad, aastatega lühemaks jäänud.
Auto Bassadone remondimeeskonna juht tuletas meelde ka rehvirõhu olulisust: külmaga rõhk langeb füüsikaseaduste tõttu paratamatult ehk kui rehvirõhu märguanne armatuuril süttib, ei tähenda see alati tühja või katkist rehvi, vaid enamasti lihtsalt õhurõhu langust.
Puhasta ja vahata auto
Sügisel tasub autole teha korralik pesu ja seejärel vahatada, et kaitsa kere teedele puistatavate soolade ja kemikaalide eest. “Kui sõidukil on väikeseid värvikahjustusi või täkkeid, võib rooste tekkida kiiresti. Korrapärane pesu ja vahatamine aitab autot selle eest kaista,” märkis Ringimäe.
Lisaks kerele on oluline pesta ka rattakoopaid ja auto põhja, sest sinna koguneb enim mustust ja soola.
Vaheta välja klaasipuhastid ja -pesuvedelik
Kütusega sarnaselt tuleb jälgida ka klaasipesuvedeliku jääki. “Miinuskraadidega suvine vedelik jäätub ning siis ei aita muu, kui auto sooja viia ja oodata, kuni süsteem üles sulab. Kui täna on vajadus vedelikku lisada, tasub kindlasti võtta juba külmakindel variant,” ütles spetsialist.
Samuti tasub enne talve vahetada klaasipuhastid, sest nähtavus on pimedatel ja sopastel teedel kriitilise tähtsusega. “Talvel suureneb klaasipuhastite kasutamise vajadus, kuna sool ja pori muudavad klaasi kiiresti mustaks,” lisas ta.
Vaheta tekstiilimatid kummimattide vastu
Enamik autosid tuleb tehasest tekstiilimatiga, kuid talvel võib see põhjustada salongi niiskumist ja klaaside seesmist jäätumist. “Lumi ja lörts kanduvad paratamatult saabastega sisse, kuid tekstiilmatt ei kuiva niivõrd kiiresti ja niiskus kondenseerub klaasidele. Lahenduseks on kummimatid, millelt saab vee hõlpsasti välja kallata,” kirjeldas Auto Bassadone remondimeeskonna juht.
Teine lahendus on eelsoojendi, mis vabastab aknad jääst enne sõitu. “Valikus on nii elektrilised kui auto enda kütusega töötavad eelsoojendeid. Nendega saab auto soojenema panna juba enne sõitu ja vältida ebavajalikku töötava mootoriga tühikäigul maja ees seismist,” sõnas Ringimäe.
Talvel peaks igas autos olema ka teleskoop-lumehari ja väike lumelabidas, et ootamatute ilmaoludega toime tulla.