Rasmus Kattai: raha laenamine selle põletamiseks ei ole mõistlik

Rasmus Kattai
Rasmus Kattai, Eesti Panga ökonomist

Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus.

Kui see oleks nii, siis miks on Eesti majandusel möödunud aastatel läinud halvemini kui Balti naabritel, kuigi riik on rohkem võlgu võtnud kui Läti-Leedu? Kui vaadata kõigi Euroopa riikide pikema aja saavutusi, ei paista ka seal, et majandusse pumbatud laenuraha oleks taganud jõudsama majandusarengu ja suurendanud inimeste jõukust. Võtkem näiteks Taani, Hollandi ja Rootsi – ühed paremal järjel Euroopa Liidu maad, ent riiklik laenukoormus on üks madalamaid. Samas pole mitmed Lõuna-Euroopa riigid kordades suuremat laenukoormust võrreldavaks majanduseduks suutnud konve

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ain
14 päeva tagasi

Niikaua kui sellised “ökonomistid” riigi rahandust juhivad, liigub Eesti majandus ainult languse suunal. Sest kui riik laenu ei võta, on erasektor seda sunnitud ise tegema. Mis kasu on loosungist, et Eestil on jätkuvalt, oma 20%-ga, EL-i madalaim välislaen SKT-st kui samal ajal on see erasektoril jälle suurim.

kodanik
15 päeva tagasi

Härra ökonomistilt tuleks küsida, kuidas endine Swedpanga esirahapesija Robert Kitt ka elab. Eesti Pank pakub talle ilmselt mugavat varjupaika.

uskmatu.
16 päeva tagasi

See on arutu sõja toetamise ja veel arutuma migratsioonipoolitika tulemus !

Imelik
16 päeva tagasi

Mõte on pealkirjas õige aga kahjuks edasi tuleb demagoogia. a) Ei saa võrrelda üks-ühele erinevate riikide laenukoormust ja mõju majandusele, sest väljendub suhtena sisemajanduse kogutoodangusse ja/või riigieelarvesse. Kokku väljendub investeeringute ja rahakasutuse efektiivsus riigi majanduslikus konkurentsivõimes. Nimelt konkurentsivõime ja jätkusuutlikkusega on meil oluliselt kehvasti. Areng ise ei näita otseselt midagi, see ongi madalalt arenenud riikidel kohati kiire. b) Ei ole mõttekas “(olles rongireisija) joosta rongi ees, taga või kõrval”. Teisisõnu, olles eurotsoonis, oluliselt erineda oma finants-, eelarve- ja majanduspoliitikas. Nimelt, see halvendab oluliselt seda sama riigi konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Jutt- ” ei paista …, et majandusse pumbatud laenuraha oleks taganud… Loe rohkem »