Kuula artiklit, 1 minutit ja 51 sekundit
0:00 / 1:51
Eestlased pole teadupärast suuremat sorti protestijad. Enamasti tehakse seda alles siis, kui viimane piisk on karikasse kukkunud. Viimastest suurematest protestidest meenub esimesena muidugi õpetajate streik selle aasta alguses. Ka põllumehed on mõnel korral traktoritega Toompeale sõitnud, hiljuti käisid Toompeal palgatõusu nõutamas näitlejad. Nüüd n
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
Kuivad statistilised arvud näitavad, kuidas Reformierakonna valitsedes on sotsiaalne ebavõrdsus riigis kasvanud ja “teine Eesti” on vajunud vaesuse sohu. Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2 protsenti ja absoluutses vaesuses 2,7 protsenti Eesti elanikkonnast. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus. 2023. aastal koges suhtelist vaesust 71 protsenti üksi elavatest 65-aastastest või vanematest, üksikvanemaga leibkondadest elas suhtelises vaesuses 30,5 protsent. Suhtelise vaesuse määr on Ida-Virumaal 35 protsenti ja Lääne-Virumaal 29,2 protsenti ehk üle kahe korra suurem kui Harjumaal ja Raplamaal, kus see on vastavalt… Loe rohkem »
milleks siin määgida