Nädalavahetusel Virtsu kogukonna kultuuri- ja noorsootöö edendamiseks formeeritud MTÜ Virtsu Rahva Maja loodab vallavõimu poolt ilma kohaliku kultuurijuhita jäetud rahvamaja päästa ja soovib selleks koostööd vallaga, ühtlasi alustati allkirjade kogumist.
Alates teisipäevast lõpetavad Lääneranna vallas iseseisvate asutustena töö kõik senised kultuurimajad. Erinevalt Kõmsi, Lõpe ja Lihula rahvamajadest kaotatakse ainsana Lääneranna valla suuruselt teises asulas Virtsus rahvamaja juhataja ametikoht ning siiani puudub info, kas ja kuidas planeeritakse osutada rahvale seniseid rahvamaja teenuseid. Samuti on Virtsu elanike hinnangul arusaamatu, miks selliste ostuste tegemisse ei kaasata aktiivset kogukonda ega räägita nendega läbi kuidas panustada valla kultuurielu arendamisesse ja kultuurisündmuste korraldamisse. Erinevalt teistest keskustest, kus praegu asub kool ning selle juures ka noortetuba, ei ole Virtsul siiani noortetuba, mille osas on Virtsu elanikud korduvalt valla poole palvetega pöördunud.
“Jätkame oma tegevust siin Virtsus vabatahtlikkuse alusel ja mis kõige tähtsam, hoiame kogukonnamaja tegevuses,” ütles teisipäeval viimast päeva tööl olev Virtsu rahvamaja juhataja Triin Raave. “Korraldasime Virtsus viimase aasta jooksul üle 50 sündmuse. Lisaks töötavad meil ringid, laste töötoad ja plaan on avada noortele rohkem tegevusi,” lisas Raave.
Tema kinnitusel on nad igati avatud koostööle Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse juhatajaga. “Loodame, et kogukonna formeeritud MTÜ kaasatakse võrdse partnerina valla kultuurielu arendamisse ja korraldamisse ning Virtsu inimesed ei jää kõrvale,” ütles Raave.
Virtsu on Lääneranna valla suuruselt teine asula, suure mereäärse potentsiaaliga. Paraku on Virtsu jäänu viimase aasta jooksul ilma põhikoolist ehk viiendast kuni üheksandast klassist, kuigi tegemist oli valla suuruselt teise kooliga. Virtsus elab umbes 10 protsenti valla elanikest ja ka lastest. Sellisel viisil nii suure hulga laste ja elanike tähelepanuta jätmine on pahatahtlik, leiavad kohalikud.
Sulgemise puhul korraldatakse teisipäeval, rahvusvahelise muusikapäevaga ühendatult suur kontsert.
Huvitav millal need lihula pooletoobised Virtsu sadama kinni panevad ja maha müüvad?
See oo riigi oma 😉
Miks jälle vale jutt, keegi ei sulge ju rahvamaja. Tööleping lõppes ja see oli ju teada siis kui leping sõlmiti.
See mis puutub ümberkorraldusse, on omaette teema.
Tegelikult tuleks Virtsu tsirkus teha ….
Aga seal ongi ju 🤣
Ainuke esindaja kirjutab……
Vaata Lääneranna kultuurikavast siis Virtsu rahvamajas toimuvate ürituste kohta. Kuni 14 juunini 2025 aastal pole midagi plaanis.
Vaatan mina TV3 uudiseid ja kuku või pikali. Kuidas Virtsu inimesed aastakümneid said käia Kõmsil peol ja nüüd kui üks aktiivne perekond sinna kolis (igati tänuväärsed kodaniku aktivistid, ei ütle ühtegi halba sõna), on Virtsu rahvas kui puuga pähe saanud. Rahvamaja polnud neil enne uut vallakorda, mingit probleemi polnud, korra anti ja ajalugu peast pühitud.
Tõesti, kuidas saaksid Virtsu inimesed Kõmsile peole?
Lääneranna vald, Ingvar Saare (Isamaa), palun aidake!!!
Ometigi ei taha, et sellel aastal aastalõpu peol kolmveerand saali Virtsu rahvast Kõmsil tühjaks jääks.
Kõmsi aastalõpupidu on kultuuriüritus? Mis kultuuri edendatakse? Joomakultuuri?
jah
Virtsu, nagu ka muu Eesti, on Reformierakonna kindlates kätes.
Reform on meid läbi vedanud igasugu kriisidest ja pole meil häda midagi, ei tea, et keegi nälgiks.
Identiteet paljastatud. Reformierakondlane AVS-i pärle: “Eesti hakkab jälle silma paistma oma innovatsiooniga nagu tiigrihüppe ajal. Ainult eluheidikud virisevad edasi.” ja”Miks kõik arvavad, et nad on targemad kui vallajuhid?” või siis, “Mul on häbi, et olin sinu õpilane.”
Identiteediga on just probleem. Siin lehesabas on see häda, et ei saa kasutajanime nö ära kinnitada – nii kasutabki seda kasutajanime siin kaks inimest. Nii et mina, kah sama kasutajanimega, ütleks siiski, et taoline reformi kiitmine on mõnevõrra üle pingutatud, arenguruumi on piisavalt. Sama ütleks ka opositsiooni kohta – kasvage kõik lõpuks suureks ja tehke seda, milleks teid on parlamenti valitud.
Mina, kah sama kasutajanimega, ütleks siiski, et arenguruumi piisavus võib vahel olla mõnevõrra valesti hinnatud, arengu- ja/või kasvuruumi hindamisel tuleb väga täpne olla. Sama ütleks ka opositsiooni kohta – kasvage kõik lõpuks suureks, aga mitte nii suureks, et palitud enam selga ei mahu.
Mul on häbi, et ülalöeldut lugema sattusin.
AVS-i kommentaarid on “meisterlikult” sisutud, umbes: on tehtud hästi ja on tehud halvasti – tottrad loosungid… aga sõna võtab.
Asjatu lootus. Selle hoone ülalpidamiskulud on liiga suured. Ja eks kooliosa suunatakse varsti lasteaia ruumidesse ja see maja paistakse müüki. No mtü võib ju selle soetada…
Et siis kohalik rahvas peab ostma valla käest endale rahvamaja mis sama kohalik rahvas on omal ajal ehitanud? Ülalpidamiskulud on eraldi teema. Usun et kohalikel võiks olla motivatsiooni küll et hoone süsteemidesse investeerida ja ulalpidamiskud alla saada. Ikka parem kui hakata oma.rahadega uut hoonet ehitama.