Kui Eestis on viimased 35 või rohkemgi aastat kogu aeg ajalugu tehtud, siis Ameerikas toimub see praegu ja seda tuletatakse meelde igal sammul. „Meie silme all toimuv läheb ajalooõpikusse.”
Korduvalt kõlab tõdemus: „See on kaardistamata maa,” pidades silmas, et pole kindlat mudelit, mille järgi edasist ennustada, kui ametis olevast asepresidendist võib ühtäkki saada järgmine presidendikandidaat juba umbes saja päeva pärast toimuvatel valimistel, kuna ametis olev president loobub kandideerimast.
See olukord muutis Ameerika praegust poliitilist kliimat järsult. Kui eelmisel nädalal peetud vabariikliku partei kongressil oli tuntav peaaegu käes oleva võidu joovastus ja demokraatide leeris valitses eeldatav matusemeeleolu, siis paar päeva hiljem muutus õhkkond pöördeliselt. President Biden teatas, et loobub.
Eelmine kord loobus USA ametis olev president teiseks ametiajaks kandideerimast 56 aastat tagasi – sel ajal 59aastane demokraat, USA 36. president Lyndon Johnson 1968. aasta märtsis, oma vähese populaarsuse tõttu, peamiselt Vietnami sõja pärast. Varasemas ajaloos on neid presidente veel, kes otsustasid teist ametiperioodi mitte püüelda – James K. Polk, James Buchanan, Rutherford B. Hayes, Calvin Coolidge ja Harry Truman.
USA praegune, 46. president Joseph R. Biden Jr. (81) tegi kolmapäeva õhtul oma presidendiaja alles neljanda telepöördumise Valge Maja ovaalkabinetist, et praegust erakorralist hetke – tema taandumist presidendi teiseks ametiajaks kandideerimast – Ameerikale ja maailmale selgitada. „Austan seda ametit. Kuid oma maad armastan ma rohkem. Miski ei saa pidurdada päästmast meie demokraatiat, k.a isiklikud ambitsioonid.”
Ta ütles, et on uute häälte aeg ja koht ning parim tee edasi on anda tõrvik uuele värskele noorele põlvkonnale, kiites seejärel asepresident Kamala Harrise (59) sitkust ja võimekust.
Mis see meie asi on arutada.Küll USA kodanikud valivad omale presidendi.
Neil vähemalt see võimalus.
Meil pandakse vastav persoon paika ja sinult ei küsi keegi arvamust.
Üks tudi astus kõrvale loodame et teine tudi ei saa presidendiks.
Kes vähegi kursis sellega, mis USA-s toimub, teab, et Kamala H. on totaalne Hamasi-meelne anarhist.
meie punane peavool kukkus kohe kiljuma …. millel see põhineb? ERR vatrab uudiseid hommikust õhtuni ….
Eesti meedial puudub kvaliteet ning seda ka LEs, luuakse arusaamatuid ja põhjendamata narratiive ja arvatakse, et inimesed ei loe meediaallikaid väljaspool Eestit. Lihtsam viis taset tõsta oleks tutvuda infoga otse sõltumatutest ajakirjanduse allikatest ehk Ameerika enda analüüsiva meediaga. Kamala Harris ei ole väga heas kirjas, pigem USA ühiskonnale problemaatiline isik, kelle väljaütlemised on pidevalt pannud pädevaid eksperte kulmu kortsutama. USA presidendivalimiste põhifookus on sisepoliitikal, aga millest Eesti meedia ei räägi peaaegu midagi, ju ajakirjanikud ei ole võimelised seda tegema:) Välispoliitiline dilemma taandub sisepoliitikast tuleneva maksukoormusele ehk kas Ameerika ühiskond/riik peab tagama teistele riikidele sõjalise abi ja muu julgeoleku väljaspool USA… Loe rohkem »
Ära nüüd üle ka pinguta, Eesti meedia kajastab USA poliitikat tavahuvilise jaoks piisavalt erinevate vaatenurkade alt. Keda rohkem huvitab, otsib omal käel veel juurde. Aga – ma eriti ei usu, et keegi meist siin USA passi omab ning presidenti valida saab. Seega on loomulik, et meie jaoks siin ongi eeskätt oluline presidendikandidaadi välispoliitiline kurss. Sisepoliitilised probleemid jäägu Ameerika valija endi otsustada. “Kamala Harris ei ole väga heas kirjas, pigem USA ühiskonnale problemaatiline isik, kelle väljaütlemised on pidevalt pannud pädevaid eksperte kulmu kortsutama.” “Donald Trump ei ole väga heas kirjas, pigem USA ühiskonnale problemaatiline isik, kelle väljaütlemised on pidevalt pannud pädevaid… Loe rohkem »
Kui puudub funktsionaalne lugemisoskus, siis saabki küsida kui loll on loll? Ei ole mõtet oma sõnu või mõtteid teistele pähe määrida:) Ameeriklane valib siseriikliku poliitika alusel endale presidenti ning sellest lähtuvalt kujuneb ka nende välispoliitika, mida kangesti Eesti meedias ja ullikeste peas tahetakse võtta eraldiseisvana. Rääkida korstnast kui põhilisest ja ära unustada vundament, korrused ja katus…viies kolonn oled ikka ise, kiites inimliku lolluse levimist rahvuse ja riigi hääbumisel:)
No ja millest ma siis räägin? Kus nüüd tuli oskaja lugeja välja…
See AVS on vist fotokaga reformi kinnisilmi austaja, kes pidevalt silmaklapid peas räuskab omaenese rumaluses. Eks neid peab ka olema:)
Mis see minu kohalik poliitiline eelistus siin asja puutub? Kui see su erutust kuidagi vähendab, siis ei ole ma ei reformi ega ka ekre toetaja.
Muuseas – võin ka ühe saladuse avaldada. Ekre fännidel on millegipärast eksiarvamus või siis tahetakse endid lohutada, et ekre vastu olemiseks peaks automaatselt reformi pooldaja olema. Ei ole päriselt nii, ekre retoorika rohkem või vähem napakaks pidamine on tegelikult erakondadeülene teema :)) Ja nagu välja tuli, arvas lõpuks osa teie juhtfiguuridest ka täpselt sama.
Aga see konnatiigi kemplus pole enam Ameerika prseidendivalimistesse puutuv…
AHVro ja seniil ei saanud riigist päriselt jagu aga eit teeb seal kindlasti puhta vuugi.
Tüüpiline läänemaalane on rääkinud. Aamen.