Läänemaal lõppeb räimepüük

Homsest peatatakse Lääne maakonnas räimekvoodi ammendumise tõttu räimepüük ja kastmõrra kasutamine.

Regionaalminister Piret Hartman  allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse 28. maist Lääne maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Käskkirjaga peatatakse samas maakonnas ka kalapüük kastmõrdadega.

Valitsuse määruse kohaselt oli sel aastal lubatud püüda 765,09 tonni räime. Sellest 465,09  tonni täitumisel võib räime püüda individuaalselt veel Harjumaal 40, Hiiumaal 15, Saaremaal 20, Läänemaal 85, Lääne-Virumaal 10 ning Ida-Virumaal 130 tonni. Tänaseks on maakondade ühiskvoot välja püütud ning ammendunud on ka Lääne maakonna individuaalne räime püügikvoot, mistõttu tuli püük maakonnas sulgeda.

Kalanduspoliitika osakonna kalavarude kaitse valdkonnajuhi Herki Tuusi sõnul on 2024. aastal räimekvoot oluliselt väiksem, mis on tinginud ka lühema püügi hooaja ning püükide peatamise maakondades.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik  elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim eluvõime. Seega tuleb lõpetada sealsel alal ka kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu alus on valitsuse määrus, millega kehtestati ka räime lubatud aastane püügikogus.