Lääne Elu avaldab uuesti 2023. aastal enim loetud lood. Üheks nendest on 25. novembril ilmunud lugu „Ebaseaduslik prügivedu Märjamaalt Läänemaale läks kalliks maksma”.
Tuttavalt tellitud koristusjääkide äravedu Märjamaal asuvat isamajast läks Tallinna mehele maksma üle seitsme korra rohkem, kui tal oleks tulnud tasuda nende ametliku üleandmise eest.
Novembri algul teatas Ridala Lannuste küla kinnistuomanik keskkonnaametile oma maalt leitud prügikoormast. Küla teeäärses kraavis olid hunnikus olmejäätmed: vana mööbel, väikeelektroonika, pakendid, ajakirjad, ajalehed, puitplaadid, siseuksed, kile, tekstiil, jalanõud ja muu säärane.
Keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson soovitas maaomanikul igaks juhuks mitte kohe koristama hakata, vaid oodata, kuni ametnikud on selle sigaduse fikseerinud. Kohe hakkas tulema teateid ootamatult tekkinud prügihunnikutest ka teiste sama kandi teede äärest. „Igas kohas oli jäätmeid umbes ühe järelkäru jagu,“ ütles Simpson. Panga ja Lannuste küla prügihunnikud sisaldasid üsna ühesugust kraami, Haeskas oli valdavaks kottidesse pakitud saepuru.
Seekord läks nii hästi, et kohale tulnud keskkonnaametnikud leidsid kõigist neist kohtadest viiteid ühele perele. „Igast prügihunnikust leidsime tõendeid ühe ja sama perekonna liikmete või perekonna elukoha andmetega. Tegemist oli Tallinna aadressiga. Selgus, et perekonnale kuulub ka maja Märjamaal. Vanad ajakirjad Tallinna aadressiga olid arvatavasti Märjamaale tulehakatuseks viidud,“ rääkis Simpson.
Juba pisut enam kui nädal pärast prügi avastamist tuli pealinna mehel tulla keskkonnaametnikele aru andma. „See isik koristas Märjamaal majapidamist ja andis prügi ära viimiseks tuttavale, kellega koos maja oli koristanud. Tuttav, keda prügi valdaja ei soostunud nimetama, viis prügi kolme eri kohta Läänemaal,“ rääkis Simpson.
Sel korral õnnestus Simpsoni sõnul välja selgitada prügi valdaja. „Tahan tähelepanu juhtida, et ka jäätmevaldaja vastutab oma jäätmete eest. Kui jäätmeid ise jäätmejaama ei vii ja need satuvad metsa alla, vastutab lisaks prügi metsa alla viskajale ka jäätmete omanik ise,“ selgitas Simpson.
Sel korral oli Simpsoni sõnul tegemist korraliku inimesega, kes oma viga tunnistas ja kahju hüvitas. „Ainus, millega inimene oma teo tagajärgi parandada sai, oli jäätmete koristamine. Need viidi Läänemaa jäätmejaama, kus jäätmete üleandmine maksis umbes 90 eurot,“ ütles Simpson.
Sellega aga tuttavale äraviimiseks antud prügi kulu ei piirdunud. „Isikut karistati jäätmeseaduse järgi jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta rahatrahviga 600 eurot,“ rääkis keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja. Ta lisas, et maksimumtrahv füüsilisele isikule on niisuguse teo eest 800 eurot.
Parila prügiloo teeb eriti tobedaks asjaolu, et peaaegu kõike seda, mis sattus Läänemaa kraavidesse, võtab vastu ka Märjamaa jäätmejaam.
Simpson tahab inimestele südamele panna, et nad enne veenduksid, kellele prügi annavad ja kas see ka lõpuks jäätmejaama jõuab. „Kui annad oma jäätmed ilma loata tegutsevale ettevõtjale, kaasneb sellega risk, et kui prügi satub valesse kohta, võib vastutus jääda sinu enda kanda. Lisaks trahvile tuleb süüdlasel korraldada prügi äravedu jäätmejaama,“ selgitas Simpson. Nii võib esialgu soodsana paistnud prügiveoteenus lõpuks inimesele väga kalliks maksma minna.
Jäätmeseadus kohustab jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. „Reeglina tunneb mitteametlikult tegutseva ettevõtja ära selle järgi, et ennast reklaamides avalikustab ta vaid telefoninumbri ja eesnime,“ rääkis Simpson.
See on üldteada, et metalli eest saab raha. „Üllatavalt palju jäätmeliike saab ära anda tasuta – pakendid, paber ja papp (vanad ajalehed), eraisiku majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid, aerosoolid, patareid ja akud, ravimid jne) ja elektri- ja elektroonikajäätmed (külmkapp, kuvar, kaablid juhtmed jne),“ loetles keskkonnaametnik.
Simpsoni sõnul on niisuguseid prügistamisjuhtumeid jäänud paarikümne aasta jooksul üha vähemaks. „Ka prügihunnikute põletamist tuleb vähem ette,“ nentis ta. Tema meelest aitab sellele kõvasti kaasa korraldatud jäätmevedu ja ka teadlikkuse kasv. Sellegipoolest tuleb keskkonnaametnikel igal aastal tegelda paari sellise looga. Keskkonnaamet on väga tänulik Parila kogukonnale, kellelt laekus kiiresti teave ka ülejäänud prügihunnikute kohta, nii et need sai prügis leidunud materjali järgi ühte episoodi kokku koguda.
Kuidas toimida prügiga
- Viige oma prügi ise jäätmejaama ära.
- Paludes abi usaldusväärselt sõbralt, jätke alles tšekk.
- Kasutage usaldusväärsete ettevõtete teenuseid, kes omavad jäätmeluba.
