Tüli on majas, ja mitte ainult Lääne maakonnas. Kultuuriministeeriumi asjatundjad on otsustanud, et nad koolispordiliitu enam otse ei rahasta, vaid annavad raha maakondlikele spordiliitudele.
Lääne maakonna spordiliit Läänela
Vastulause Lääne Elu artiklile „Läänela suretab koolispordiliitu” (2.12.2023).
Kindlasti on neil selleks olnud hea põhjus, sest loodetavasti ei kujunda riik strateegiaid niisama lihtsalt puusalt tulistades. Nende otsuste taga on aastatega kogunenud info ja läbi viidud uuringud, kuid nagu Eestil viimasel ajal kombeks, jätab soovida nii kommunikatsioon kui ka sammu põhjendamine.
Oleme nõus, et kommunikatsioon spordiliidu Läänela ja Läänemaa koolispordi liidu vahel ei ole olnud piisav. Läänela ei soovinud välja anda ebaselget infot. Ent päris kindlasti ei vasta tõele Läänemaa spordikooli direktori, laskmistreeneri ja Läänemaa koolispordi liidu tegevjuhi Mati Seppi väide, et just Läänela tahab koolispordi põhja lasta. Läänela ei võta otseselt üle kohaliku koolispordiliidu tegevusi, ent omab valmisolekut koordineerida koolinoorte sporti ja liikumisharrastust maakonnas, sest selline on riigipoolne ootus.
Niisiis muutub maakondlike spordiliitude rahastamise süsteem 2024. aasta jaanuarist. Kui seni maksti toetust otse koolispordiliitudele, siis nüüd läheb see raha maakondlikule spordiliidule. Laias laastus toetatakse sellega maakondlike spordiliitude tegevust eelkõige liikumisharrastuse valdkonnas.
Kultuuriministeerium saatis muudatustele viitava kirja kõigile maakondlikele spordiliitudele 22. juunil (nr 8-3/962-1). Vastava kirja sai ka Jõud ja Eesti koolispordi liit (edaspidi EKSL). Seetõttu ei saa väita, et puudus info.
Esimese kirja koolispordiliidule saatis Läänela juhatus välja 24. septembril ja selleks hetkeks polnud Läänelal tõesti rohkem infot tilgutada kui see, et oleme arutanud võimalust koolinoorte võistlusi ise koordineerima hakata.
Läänela juhatus otsustas alles oktoobris, täpsemalt 26. oktoobri koosolekul, et spordiliit on valmis võtma vastutust ja koordineerima 2024. aasta jaanuarist Läänemaa koolinoorte meistrivõistlusi ja noorte liikumisharrastuse edendamisele suunatud projekte. Vastavasisulise teate edastas Läänela juhatus 27. oktoobril.
Eksitav on 2. detsembri Lääne Elu esiküljel olev pildiallkiri: „Spordiliidu Läänela tegevjuht Ülle Lass tahab koos SA Läänemaaga võtta tööle inimese, kes hakkab maakonnas koolisporti kureerima.” Samuti on eksitav väide, et SA Läänemaa palkab uuest aastast inimese, kes asub ametisse spordiliidu ruumides ja hakkab tegema koolispordiliidu tööd.
SA Läänemaa võtab tõesti tööle haridusasutuste tervisedenduse spetsialisti, kelle töökohustus on muuhulgas laste ja noorte liikumisharrastuse projektidega tegelemine, kuid kelle tööülesannete hulgas on palju muudki. Koostöö SA Läänemaa ja spordiliidu Läänela vahel annab võimaluse rahastada laste ja noorte liikumisharrastuse tegevusi. Tegevus selles valdkonnas on oluliselt laiem kui vaid koolispordiliidu töö.
Läänela suretab koolispordiliitu? Läänela ei saa koolispordiliitu kuidagi suretada, sest iga organisatsioon lõpetab oma tegevuse soovi korral ise.
Liikumine on üks tervise olulisemaid alustalasid. Novembris toimunud Läänemaa liikumisharrastuse konverentsil tutvustati planeeritavaid muudatusi. Juba eelnevalt on sellest räägitud lasteaia- ja koolijuhtidele, SA Läänemaa nõukogule ning teistele huvilistele. Lasteaiad ja koolid on muudatustega hästi kaasa tulnud ja nad on juba esitanud Läänelale omapoolsed võistluste/liikumisharrastuste edendamise plaanid koos eelarvetega.
Artiklis on suure probleemina välja toodud, et taotluse ja aruande esitamine on tülikas takistus. Kas kedagi tõesti üllatab, et avaliku raha kasutamise korral tuleb esitada nii taotlus kui ka aruanne?
Artiklis on veel Läänelale arusaamatuid väiteid, mida ei oska isegi korrigeerima hakata.
Tegelikult on ülekohtune ka Lääne Elu juhtkiri, millest tuleb välja, et Läänela oleks justkui koolispordiliidul naha üle kõrvade tõmmanud. Rahastamismudelit muutis kultuuriministeerium ja parima tulemuse saavutamise eesmärgil hakkavad spordiliit Läänela ja SA Läänemaa tegema olulist ja vajalikku koostööd.
Ülle on aastaid (vist juba aastakümneid) olnud spordi ja varem ka noorsootöö üks eestvedajaid Läänemaal. Energiline ja positiivne inimene, kelle töö kiidab tegijat. Kui on mingi selline muutus, siis järelikult on ta oma tiimiga teinud head tööd.
Lugesin, et Matti Seppi peab korraga kolme ametit: on Läänemaa spordikooli direktor, laskmistreener ja Läänemaa koolispordi liidu tegevjuht. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist kehtib töö ja puhkeaja seadus, mis sätestab, et tööaja riiklik norm on 8 tundi päevas. Seega Mati töökoormus on (öö)päevas on 24 tundi. Kas seda paljuvõitu ei ole? Kuidas Mati jaksab?
Tubli mees, kes nii palju jaksab! Teeb üksi ära kolme inimese töö!
Nüüd ootame Seppi vastulauset,eks ole Lääne Elu!
Võim tsentraliseerub, sest väiksemaid ‘liite’ ja gruppe on raske kontrollida. Nii aga on rahavood antud omade kätte ja Kremlimeelsete ärikate võimu kinnistatakse riigis.
Miks on artikkel anonüümne? Vägagi kõnekas on lõik algusega “Esimese kirja koolispordiliidule…”. Läänela arutab ja otsustab asju kinniste uste taga ja tsiteerib siis pidulikult kuupäevi tõestamaks, kui avatud nad on. Miks ei kaasatud koolispordiliitu aruteludesse?
Häbi nii suur. Ei julge nime avaldada.
koostavad külviplaane, tööle võetakse mätta kuivuse spetsialistid