Eesti taasisesisvumise aastapäeva tähistatakse pühapäeval Läänemaal küünalde asetamisega Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures.
Kõige suuremalt märgitakse aastapäev ära Lääne-Nigulas, kus kell 11.30 on palvus Vabadussõja mälestussamba juures. „Püüame seal meeles pidada kõiki Eesti vabariigi tähtpäevi,” ütles Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi. „Hea meel on, et meiega on seal alati koos olnud noored kotkad, kodutütred, kohalikud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad,” ütles Hüdsi.
Nõval ja Noarootsis asetatakse ausammaste jalamile küünlad, kokkulepitud koosviibimist seal pole. „Noarootsil oli tänavu au võõrustada maakaitsepäeva,” ütles Hüdsi.
Ka Haapsalus on kavas küünalde asetamine Vabadussõja ausamba juurde.
Kaitseliidu Lääne maleva uue juhi Kristjan Mulla sõnul ei ole kaitseliit pühapäevaks kavandanud rohkem sündmusi, kui uute noorkotkaste ja kodutütarde vande andmine Haapsalu linnuseõues.
19. augustil 1991 oli alanud Nõukogude Liidus riigipöördekatse, millega püüti võtta võim tollaselt Nõukogude liidu presidendilt Mihhail Gorbatšovilt. Selle põhjus oli kommunistliku partei reaktsioonilise tiiva rahulolematus perestroika ja NSV Liidu nõrgenemisega. 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata Tallinna teletorni. Vabatahtlikud kogunesid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega taastati Eesti Vabariik.
