Tänu mugavatele pilveteenustele on tänapäeval aina vähem kasutuses kodused kõvakettad. Seda kinnitab ka hiljutine pilveteenuse uuring – 65 protsenti vastanutest märkis, et kasutab oma failide hoiustamiseks just pilveteenust.
Pilveteenuse kasuks otsustades peab aga arvestama ka teatud turvanõuetega, et kaitsta oma andmeid ja faile küberrünnakute eest ja säästa end negatiivsest kasutajakogemusest.
Pilv ei ole pelgalt failide hoiustamise koht. See pakub erinevaid tänapäevaseid mugavusi, alates failide mugavast jagamisest kuni mitme seadme omavahelise sidumiseni. Pilveteenused pakuvad mugavat ja kiiret ligipääsu failidele ükskõik millal, kus ja millisest seadmest. Seega pole vaja kulutada aega failide seadmest seadmesse teisaldamisele ning ei pea muretsema kui ootamatult on vaja ligipääsu failidele, mis asuvad teises seadmes. Pilveteenuse kasutajad saavad vastavalt vajadusele suurendada ka oma salvestusruumi.
„Tänu pilveteenuste arengule saavad nüüd inimesed liikvel olles alati oma failidele ligi ning saavad pooleli olevaid faile edasi muuta olenemata seadmest ja asukohast. See on eriti mugav ja oluline neile, kes on pidevalt liikvel ja palju reisivad,” selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.
Automaatsed varukoopiad tagavad, et pooleli jäänud tööfailid on alati olemas, isegi kui need on jäänud salvestamata. Tänapäeval ei tähenda varukoopiad enam aga ainult failide salvestamist vaid ka seda, et näiteks raamatud, muusika või videod on seadmete vahel sünkroonitud ja video vaatamist saab teisest seadmest jätkata samast kohast, kus see eelmises pooleli jäi.
Ohutus ennekõike
Kuigi pilveteenus on hindamatu abimees failide hoiustamisel ja ületab mugavuse poolest kindlasti näiteks paberil või kõvakettal hoiustamist, leidub skeptikuid, kes ei soovi turvalisuse ja privaatsuse küsimuste tõttu pilveteenuseid kasutada. Pilveteenuste turvalisuse uuringu andmetel on 80% ettevõtetel viimase aasta jooksul olnud pilveteenusega seotud turvarikkumisi.
Tarbijate ootustele vastamiseks on välja töötatud spetsiaalsed pilveteenused, mis hoiavad ära võimalikud küberrünnakud. Näiteks pakub Huawei pilveteenus isikuandmete täielikku krüptimist enne salvestamist. „See lahendus toimib täiendava kaitsebarjäärina platvormile salvestatud isiklikele sõnumitele, fotodele või konfidentsiaalsetele failidele, muutes andmed ligipääsetavaks ainult näotuvastuse ja nutika fotoliigituse abil juhul kui galerii sünkroonimine on lubatud. See on üks viis luua lisatuvastus, et vältida soovimatuid juurdepääsu katseid,“ ütleb tehnoloogiaekspert.
Pahatahtlike rünnakute eest kaitsmiseks tasub ka pilve puhul rakendada tavapärased turvanõuandeid – oluline on valida pikad ja kordumatud paroolid, mida on raske ära arvata ning võimalusel kasutada kahefaktorilist autentimist, mida nüüdseks toetavad enamus populaarsed pilveteenused. Kahefaktorilise autentimise sisselülitamisel ei pääse soovimatud inimesed pilvele ligi isegi siis, kui nad teavad konkreetset kasutajanime ja parooli, sest nõutakse ka teist koodi pilveteenuse kasutaja telefonist.
Oluline on sisse lülitada ka teavitused, et pilveteenuse pakkuja saab saata teile hoiatusi kontotegevuse kohta, nagu uued sisselogimised, äsja loodud jagamised või kustutatud failid ja kaustad.