Suhete purunemisel tuleb lisaks emotsionaalsetele teemadele lahendada ka praktilised küsimused, mis on seotud ühise vara ja laenukohustustega. Panga praktikas näeme, et kui abielus või kooselus paar säilitab üksteise suhtes lugupidamise ja mõistlikkuse ka pärast lahkuminekut, siis tavaliselt ei tekita ühise vara rahumeelne jagamine neile raskusi. Enamasti jõuavad osapooled ise kokkuleppele kompensatsioonis, mille vara saaja peab teisele osapoolele maksma, vahel kasutatakse kokkuleppele jõudmisel ka kohtu abi. Kui kokkulepe sõlmitud, siis on kompensatsiooni maksjal võimalik selle tasumiseks ka pangalt laenu taotleda. Coop Pangas käsitleme sellist laenu kodulaenuna, sest sisuliselt on tegemist kodu väljaostuga teiselt omanikult.
Sageli lepitakse omavahel kokku, et vara saaja võtab laenukohustuse tervikuna enda kanda, teine laenusaaja vabaneb laenulepingust, aga ei saa ka vara ega kompensatsiooni. Sellise omavahelise kokkuleppe korral tuleb kindlasti pöörduda panka ning fikseerida muudatus ka laenulepingus. Pank teeb alles jäävale laenusaajale maksevõime analüüsi, et veenduda, kas ta suudab üksi laenu teenindada.
Mõnikord leitakse, et vaidluste vältimiseks ja eluga edasiminekuks on lihtsam ühine kinnisvara müüa, laen tasuda ning saadud tulu omavahel jagada. Kui üks osapool jääb üksi laenu maksmisega hätta, aga laenukohustus on ühine, siis kannatavad kõik osapooled, sest koguneva võla registreerib pank maksehäireregistris kõigile laenusaajatele. See muudab edaspidise laenusaamise keeruliseks või lausa võimatuks.
Vahel arvatakse, et kui ainult üks laenulepingu osapool on seni üksi laenu tasunud, siis teine justkui pole laenukohustusega seotud, kuigi ta on kaastaotlejana laenulepingus. Lahku minnes võib juhtuda, et senine laenumaksja pole nõus enam üksi laenu tasuma ja kui seda ei tee ka teine osapool, tekib kiirelt võlgnevus. Oluline on teada, et laenusaajatel on kodulaenulepingu järgi solidaarne vastutus laenumakseid tasuda. Solidaarsus ei tähenda seda, et jagame laenumakse pooleks ja igaüks maksab oma osa, vaid seda, et pangal on ükskõik kumma laenusaaja käest õigus sisse nõuda terve laenumakse. Panga silmis ei ole vahet, kelle konto on määratud esmaseks laenumaksete kinnipidamise kontoks. Ühiselt allkirjastatud kodulaenuleping sätestab, kuidas laenumaksed kinni peetakse juhul, kui kokkulepitud kontol raha napib. Näiteks Coop Pangas peetakse laenumakse kinni laenulepingus kokkulepitud esmaselt kontolt ja kui sellel kontol parasjagu piisavalt raha ei ole, siis järgmisena debiteeritakse kaaslaenusaaja kontot.
Kui laenusaajad ei jõua lahkumineku käigus edasise laenu tasumise osas kokkuleppele ja neil tekib seetõttu võlgnevus, võtab pank kliendiga ühendust. Panga soov on välja selgitada võla põhjused, et leida laenuvõtjatega ühiselt lahendus laenumaksete edasiseks tasumiseks. Kui selgub, et laenu ei maksta pelgalt kahe inimese omavahelise vaidluse pärast, siis Coop Panga soovitus on ühel või teisel laenusaajal jätkata igal juhul laenumaksete korrektset tasumist. Seejuures selgitatakse, millised tagajärjed kaasnevad laenuvõlaga ja selle registreerimisega maksehäireregistris.
On olnud juhtumeid, kus lahutusprotsessis olevad kliendid pöörduvad panga poole enne, kui tekib võlg, ning paluvad varade ja kohustuste jagamise ajaks ajutist maksepuhkust. Coop Pank on ka sellistele pöördumistele vastu tulnud ja paindlik olnud. Enamasti jõuavad osapooled siiski omavahel ise kokkuleppele, kes ja kuidas laenu lahutusprotsessi ajal ja hiljem tasub, sest üldjuhul suudavad täiskasvanud inimesed ka keeruliste lahutuste ajal ratsionaalselt mõelda ja tegutseda.
