kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri
Valitsus otsustas neljapäevasel istungil ebasoodsatest ilmastikuoludest tingituna välja kuulutada eriolukorra põllumajanduses.
Täpsemalt kinnitas valitsus regionaalminister Madis Kallase ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel, teatas regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Nimelt tekitab sel aastal kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ning seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust.
Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.
“Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega,” selgitas regionaalminister. Lisades, et samuti on võimalik põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametil (PRIA) teha erandeid toetuste nõuetes.
Minister märkis, et kui põllumajandustootja on taotlenud Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse, üldjuhul PRIA jaoks.
Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.
Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.
Põllumajandusorganisatsioonid pöördusid teisipäeval peaminister Kaja Kallase poole palvega toetada ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud erakorralise olukorra väljakuulutamist.
Põllumajanduses tegelemine on täpselt samasugune äri nagu iga teinegi. Miks riik hoiab põllumehi nagu s…. pilpa peal? Teistel elualadel ei maksa riik äri ebaõnnestumise korral mitte midagi… Põllumehed võivad karistamatult mürgitada (loe hävitada loodust ja putukaid) põldusid nii suure tuule kui 30-kraadise kuumaga. Seda mürki lendab sealt nii lähedalasuvatesse elamute hoovidesse kui loomade karjamaadele. Kurta pole kellelegi. Põldusid ei harita enam – künda keegi ei viitsi, ainult mürgitatakse kõik pruuniks. Kui kaua meie maapind suudab neid mürke endasse imeda? Toiduga, mis ilmselt taas nüüd kallimaks läheb, sööme me kõik selle mürgi sisse. Minu ettepanek on toetada vaid neid põllumehi, kes… Loe rohkem »
Ääääh elame üle….eestlane ju
Mis muud kui järjekordne põhjus toiduainete hinna tõstmiseks ja inflatsiooni kergitamiseks 🙁
Lõuna riikides ongi sellised ilmad üle poole aasta jutti ja käib ja saab ka saaki koristada. Ja nüüd meil ei saa ja võimatu. Ongi kliima soojenemine ju.
kui muul alal läheb äri tuksi endastmitteolenevalt, siis abi ei tule kusagilt. Taevastki mitte.
tuleb ülevalt.
Mis meelel, see keelel!
Kliima ei soojene, jopski!
Mine tagasi kooli!
Lõuna riikides on vegetatsiooni periood oluliselt pikem võrreldes meie perioodiga. Ja kultuurid on juba erinevad