Enamik jahipiirkonna kasutaja leidmiseks välja kuulutatud konkursid on edukalt lõppenud ja uued kasutusõiguse load on välja antud. Üksikutel juhtudel on aga konkurss takerdunud, mistõttu neljal jahipiirkonnal puudub hetkel kasutaja. Et jahipidamist saaks jätkata, korraldab nendes piirkondades jahti ajutiselt keskkonnaamet.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul on Eestis kokku 328 jahipiirkonda, millest 18 puhul tuli tänavu kasutaja leidmiseks korraldada konkurss. „Vormsi ja Kaansoo jahipiirkondades on loa andmisel tekkinud vaidlused, mistõttu pole keskkonnaamet saanud sinna seaduses ette nähtud aja jooksul uut kasutusõiguse luba anda; Sangaste jahipiirkonnas, mis samuti hetkel kasutajata, lükkus konkurss edasi jahipiirkonna jagamise tõttu kaheks uueks piirkonnaks – Sangaste ja Keeni jahipiirkonnaks,“ ütles Rakko.
Seniste lubade lõppemise tõttu kasutajata jäänud jahipiirkondades korraldab jahti keskkonnaamet ise. „Suurulukite küttimiseks tehakse selleks kokkulepe külgnevate jahipiirkondadega või RMK-ga, väikeulukite küttimist korraldab iga maaomanik ise ja loa selleks annab Keskkonnaamet,“ selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Suurulukite arvukust reguleerib amet koostöös külgneva jahipiirkonna kasutajaga. Vormsil reguleerib suurulukite arvukust külgnevate jahipiirkondade puudumise tõttu RMK. Suurulukite load on tasulised ning loa saamiseks tuleb pöörduda RMK jahindustalituse poole. Sangaste ja Keeni jahipiirkonnas tegeleb suurulukite küttimisega Valgamaa Jahimeeste Ühistu. Kaansoo osas läbirääkimised külgnevate jahipiirkondadega veel käivad.
Jahti korraldab keskkonnaamet ajutise lahendusena senikaua, kuni jahipiirkonnale on leitud uus kasutaja.
Senised jahipiirkonna kasutusõigused kehtisid 31. maini.
