Malle-Liisa Raigla fotod
Laupäeva õhtul tõid Haapsalu motoklubi MC Müristaja liikmed Paidest Haapsalu lossiplatsile jüriöö märgutule, mille võttis vastu Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn.
Pärn ütles tuld saades, et jüriöö tuld on Eestis aastasadu süüdatud – see on olnud aeg, kui algasid välitööd ja kõige levinud taluostu aeg. 680 aastat tagasi sai jüriöö tulest ülestõusu tuli. Jüriöö ülestõus puhkes jüripäeval, 23. aprillil 1343. aastal Harjumaal, kui eestlastest talupojad hakkasid vastu Taani ja Liivi ordu ülemvõimule. Ülestõusu algusest andis märku Harjumaal süüdatud märgutuli. Peagi jõudis ülestõus Läänemaale, kus piirati sisse Haapsalu piiskopilinnus. Ülestõusu juhid ehk neli kuningat tapeti 4. mail Paides. Just seepärast tuld Paidest jagataksegi. MC Müristaja tõi Haapsallu jüriöö märgutuld kolmandat aastat.
Lisaks Pärnale, kes jättis Paidest toodud tulega küünla Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde ja Haapsalu legendaarse linnapea Hans Alveri büsti juurde, süütasid tule tõrvikutes ka kaitseliitlased, kes jätsid need samuti lossiplatsile. Seejärel viisid müristajad tule enda klubi juurde.
Tänapäeval tähistab jüriöö tule süütamine vabadust ja seda, et Eesti elab.
