Esimesed karuputke mürgistusjuhtumid toimuvad juba hiliskevadel, kui taimed võrsuma hakkavad. Noori karuputke võrseid on kerge segamini ajada varsselleri, peterselli või rabarberiga. Ent putkedega puutuvad inimesed Eestimaal kokku pigem looduses liikudes, kas jalgsi käies või ATVga sõites. Mürgistuste vältimiseks soovitab mürgistusteabekeskus looduses liikudes olla tähelepanelik ning ka korjata toiduks vaid neid taimi, mida kindlasti tuntakse.
Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on eestlased aktiivsed looduses liikujad, ka vilkad taimekorjajad ning eriti kevadeti on taimedest tingitud mürgistusküsimustega ka sagedamini pöördutud mürgistusinfoliinile. „Igal kevadel tasub endale meelde tuletada, et kõik roheline, mis maa seest võrsub, ei ole inimesele sõbralik ega alati ka söödav. Kui putke niidetakse, või puutub ininese nahk kokku ka rohu seest läbi liikudes või selle võrseid ekslikult salatisse hakitakse, on oodata tõsisemat mürgistustust,“ ütleb Mare Oder.
Eestis kasvab mitut liiki putkesid, millest ohtlikuim on laialt levinud võõrliik Sosnovski karuputk. Taime suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Karuputke mahl sisaldab psoraleeni, mis ärritab nahka ja limaskesti ning mille kahjustusi võimendab päikesevalgus.
„Suvisel ajal on karuputk täiskasvanute hulgas üks suurimaid taimemürgistuste põhjustajaid. Putkedega puututakse kokku nii trimmerdades, ATV-ga sõites kui ka looduses uidates. Seetõttu on äärmiselt oluline putkede ohtlikkus üle korrata ning meenutada esmaabi,“ rõhutab Mare Oder.
Kui putkemahl satub nahale, tuleb nahka kohe jaheda veega pesta ning vähemalt 48 tundi päikesevalguse käest hoiduda. Naha pesemisel hoiduda selle hõõrumisest ning kindlasti ei tohi kasutada seepi. Kuna psoraleenist tingitud põletus tekitab valu, aitab jahutavate mähiste kasutamine. Konsulteeri perearstiga ja vajadusel küsi apteegist hormoonsalvi.
Putke söömisel tuleb suust eemaldada taime jäägid ning loputada suu jaheda veega. Kannatanule tuleb anda väikeste lonksudega jahedat vett juua, aga mitte üle ühe klaasitäie ning jälgida, kas inimene saab neelata. Võimalikku turset aitab leevendada mahlapulk või midagi muud külma. Vajadusel kutsuda kiirabi.
Eestis tegutseb ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, kust saab alati nõu küsida nii mürgistuse kui ka selle kahtluse korral. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794). Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.
Karuputke tõrjetööde ohutusjuhendi leiab Keskkonnaameti kodulehelt ning ka karuputke kolooniate leiukohtadest tuleks kindlasti teada anda Keskkonnaametile. Parim strateegia karuputkede leviku peatamiseks on tõrjuda taimi nende varases kasvufaasis. Putkede hävitamisel tuleb kasutada kaitsevarustust (kindad kätte ja näokaitse ette) ning hoiduda otsese päikesekiirguse eest.
on rahva soosiku, kartuli koortega
Hoiatatakse putke, et ta võrseid ei sööks 😃
Appi kui lolliks inimesi ikka peetakse! Millal siis petersell või rabarber on looduses iseseisvalt kasvanud? Ja karuputk ei kasva ju aias. Nii lihtne see ongi! Milleks sellised lollakad õpetused? Kes selle mürgistusteabekeskuse välja mõtles? Kui palju seal inimesi tööl on? Ehk võiksid midagi kasulikku hoopis sellise mõttetu targutamise asemel teha?
Muide rabarber iseenesest on ka mürgine. Nii lehed kui ka varred. Kommenteerija ise vist taimi eriti ei tunne. Sellises suhtes õpetused ei ole nii lollakad, nagu need teile tunduvad, sest vähemalt pooled inimesed ei tee mürgiste ja mitte mürgiste taimede vahel vahet, nagu ka teie vist.
ju le tase lendlehti trükkida