Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud!
Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on kõige suurem roll vanematel. Vaadates peeglisse – last kasvatades ja tema tulevikku visioneerides keskendume sageli ta edukusele õpingutes ja tulevases töökarjääris, kuid kas me sama palju pöörame tähelepanu sellele, et lapsel kujuneks võimekus ja valmisolek elada aktiivselt ja tervislikult?
Nii nagu kirjaoskuse omandamiseks tuleb alustada tähtede ja häälikute tundma õppimisest, et seejärel sammhaaval, aga järjepidevalt asjaga tegeledes jõuda lõpuks teksti lugemise, mõistmise ja kirjutamisoskuseni, kujuneb oskuste omandamise ning kogemuste saamise kaudu ka kehaline kirjaoskus. Et laps omandaks lapsepõlves, mil koordinatsiooni, tasakaalu, osavust on oluliselt lihtsam arendada kui täiskasvanuna, oskuse ronida, hüpata, joosta, tasakaalu hoida, visata, tabama jalaga või püüdma palli – kas see on meile lapsevanemana sama tähtis kui võõrkeelte või matemaatika oskus? Kogeks, et puu otsa ronimine on võimalik, veekogu ääres kivikeste pildumine vette on tore, julgeks hüpata üle kraavi, saaks kiita selle eest, et püüab tänava äärekividel turnides tasakaalu säilitada – kõik see on eelduseks, et lapsest kasvaks täiskasvanu, kel on valmisolek, enesekindlus ja motivatsioon nautimaks aktiivset eluviisi ning olla oma valikutes vaba. Kas see on sama oluline kui vabadus valida elukutse, millele loodame panna aluse hea haridusega?
Võib-olla rahmeldaks hoopis koos?
Kõik saab alguse väärtustest, mis kujundatakse kodus – kas vanematena oleme oma lastele eeskujuks või last trennist oodates näpime telefoni, selle asemel, et tund aega kõndida-joosta-trenni teha? Kas nädalavahetusel loodame raskest töönädalast välja puhata ekraani ees, selle asemel, et värskes õhus tegutseda, lastega matkale, suusatama või kelgumäele minna? Kas mugavusest ja aja kokkuhoiust sõidame autoga uksest ukseni, võitleme võimalikult ukselähedaste parkimiskohtade nimel, selmet planeerida teadlikult aega läbimaks jupikest teekonnast jalgsi? Kas suuname lapse interaktiivse “lapsehoidja” manu, et ta toas vähem jookseks, hüppaks, rahmeldaks või leiame koha ja aja, kus ta saab seda teha? Võib-olla rahmeldaks hoopis koos?
Paljugi saab alguse juba lapse beebieas, kui vanemad soetavad oma võsukesele hirmkalli lapsevankri, mida kasutatakse tihtipeale liigagi kaua. Miks? Sest mugavam on anda lapsele värske õhu doos kätte ilma, et peaks põngerjaga jagelema, kui ta teise suunda liikuma asutab, kui vanem tahaks. Loomulikult on käru kõndival lapsel omal kohal, kui on vaja kiiresti koos lapsega ühest punktist teise liikuda, kuid ärgem unustagem, et lihtsalt õues olemise aega ei peaks küll ükski terve laps kärus veetma, ikka oma jalgadel.
Väikelastele ostetakse selga viimase trendi järgi ilmastikukindlaid riideid, kuid nende määrdumine õues ei tule justkui kõne allagi! On juhuseid, kus lasteaiaõpetajatele heidetakse suisa ette, et laps on lasteaias riided ära määrinud. Vastupidi – just see peaks olema eesmärk, sest määrdunud riided on märk sellest, et sinu laps on õues vägagi tegusalt aega veetnud!
Iga neljas esimesse klassi minev laps ülekaaluline
Noorte vaimse tervise muredest räägime aina rohkem. Liikumise positiivne mõju vaimsele tervisele, ärevuse ja stressi maandamisele on uuringutega tõestatud ning see on konkreetne võti, kuidas saavad lapsevanemad oma laste tulevikuprobleeme ennetada või isegi juba täna ilmnenud probleeme leevendada. Läbides kasvõi osa kooliteest jalgsi, veetes vahetundi värskes õhus, väheneb seeläbi stressihormooni tase ning vaimne väsimustunne. Kõik see aitab kaasa õpiedukusele, suurendab koolirõõmu ning parandab suhteid eakaaslastega. Teisalt, kui lapsepõlvest ei ole saadud kaasa piisavalt liikumisoskusi, -rõõmu ega -harjumust, siis tõenäoliselt seda abivahendit ei osata kasutada, oled sa siis noor või vana.
Tervise Arengu Instituudi andmetel on iga neljas esimesse klassi minev laps ülekaaluline, neljandas klassis juba iga kolmas. Üle poole täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalus ning hoolimata sellest, et keskmine eluiga Eestis vähehaaval tõuseb, elatakse ligi veerand oma elueast erinevate terviseprobleemide küüsis – arvestuslikult umbes 20 aastat. Kui see number oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, saaksime juurde vähemalt 5-8 aastat, mil inimesel oleks rohkem jõudu nii tööl panustamiseks kui vabaajategevusteks, selmet kulutada raha ravimitele ning aega tervise turgutamisele või suisa ravimisele.
Kehalist kirjaoskust ei omandata istudes
Võta hetk ja mõtle, mis sulle esimesena pähe hüppab, kui plaanid oma järeltulijaga kvaliteetaega veeta: kas see on kino ja popkorn või saaks see olla aktiivne tegevus spordisaalis, ujulas või hoopis värskes õhus? Mil viisil tähistate peresündmusi, kas sinna kuulub pigem söömine ning tubased tegevused, mis tihti päädivad erinevate ekraanide kaudu meelelahutuse tarbimisega või võiksime saada samaväärse heaolutunde meeldivas seltskonnas värskes õhus liikumisest? Tasub proovida!
Tartu Ülikooli Liikumislabori värske väljaanne “Liikumine, õppimine ja heaolu” defineerib kehalist kirjaoskust kui inimese võimekust ja valmisolekut elada aktiivselt ja tervislikult. See hõlmab motivatsiooni, enesekindlust, mitmekülgseid kehalisi võimeid, oskusi ja teadmisi, aga ka aktiivse elustiili väärtustamist ja isikliku vastutuse mõistmist. Hea kehalise kirjaoskusega laps ja noor mitte ainult ei valda kindlat spordiala, vaid tal on liikumise kohta laiemad teadmised ja oskused ning ta suhtub liikumisse positiivselt ja innustatult – seega on tal kõik eeldused olemaks igapäevaselt aktiivne ka täiskasvanuna.
Paraku ei saa kehalist kirjaoskust omandada istudes, vaid siiski läbi liikumise ja aktiivne olemise. 2023 on liikumisaasta. Tee sellest enda aasta! Tee sellest aasta, millest sinu homne täiskasvanu võtab endaga kaasa liikumisrõõmu ja hakkab koguma tervena elatud aastaid.
Janne Tomberg
Liikumisaasta 2023 projektijuht, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus
Õige jutt! Aga kuidas seda ellu viia? Kes probleemi niigi tunnistab, leppinuks ka paarikümnerealise artikliga. Teist usku isikuid ei muuda ka tellisepaksuse teadusuuringuga. 1970-tel laste elu põhiliselt õues käiski. Täna vaatan,et majad on samad, kõik on üles vuntsitud, aga lapsi nagu polekski. Või on keegi näinud neid kortermajade ümbruses rahvastepalli, mädamuna või uka-ukat mängimas? Üks vähestest meeldivatest uudistest oli Metsküla kooli eluolu kirjeldus hiljutises Lääne Elus. Kõik võisid veenduda, et lapsed kasvavadki puu otsas! Kuid nüüd jõuame paratamatult poliitikani. Kindlasti aimate, kuhu sihin: nimelt, kuratlikud Prigožini käsilased on juba aastakümneid palehigis töötanud, et maakoole kinni panna ja hävitada ka linnalastel… Loe rohkem »