Kätlin Kukk: millised olid 2022. aasta enam levinud petuskeemid?

Kui üldiselt on kuritegevus olnud aastast aastasse kerges langustrendis, siis interneti vahendusel toime pandavad pettused seda trendi ei järgi. Veebis on kelmusi aasta-aastalt aina rohkem.

Miks see nii on? Põhjus on selles, et meie igapäevaelu kolib aina enam internetikeskkonda, seega vahetab keskkonda ka kuritegevus. Internet pakub petturitele võimalust kuritegusid toime panna ka teiselt poolt maakera ja samuti on neil lihtsam oma identiteeti varjata.

Pettuste hulk suurenes möödunud aastal võrreldes tunamullusega umbes 10 protsenti, mida on päris palju. Aastal 2022 täheldasime uusi skeeme ja teadaolevate skeemide kiireid muudatusi. Hea on aga näha, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja tänu sellele paljud pettused ei õnnestu.

Andmepüük on pettuste liik, mille puhul on petturite eesmärk saada kätte inimeste pangakaardi andmed või juurdepääs internetipanka või pangaäppi. Üllatava muutusena vähenes andmepüük telefoni teel. Kuid peame olema valvsad, sest petuskeemidel on kombeks kaduda, et siis veelgi tugevamalt tagasi ilmuda.

Andmepüügi ainsaks kanaliks pole aga telefon, vaid ka e-kirjad ja SMSid teenuspakkujatelt, näiteks pankadelt, telekommunikatsiooni või kulleriteenust pakkuvatelt ettevõtetelt, kus teatakse probleemist või paki saabumisest. 2022. aastal lisandus andmepüük SMSi teel pankade nimel. Massilised SMSide saatmised levisid mitme lainena ja kestsid päevi. Kõik need sõnumid ja kirjad sisaldasid alati ühte ohtlikku pettusele viitavat nüanssi: klikatavat linki.

Uus trend andmepüügis on ka internetis levivad hüpikaknad, mis kutsuvad osalema näiteks mõnes õnneloosis või küsitluses ja selleks küsitakse isiklikke andmeid.

Andmepüük on ühiskonnas levinud pikka aega ja kindlasti tuleb meil sellise pettuseliigiga tegemist teha ka sel aastal. Et mitte ohvriks langeda, tasub võtta rohkem aega ja süveneda saabunud e-kirjadesse, SMSidesse, kõnedesse ja internetis levivatesse pakkumistesse. Igasuguste andmete, ka kontaktandmete jagamisel tuleks olla väga ettevaatlik.

Sagenenud on juhtumid, kus ohvrid suunatakse sujuvalt ühest pettusest järgmisesse skeemi. Näiteks algab kõik armastuspettusest ehk internetituttav, kellega ohver pole isegi kohtutud, avaldab suuri tundeid ja annab lubadusi. Seejärel tekivad võõral väidetavad probleemid ja ta vajab rahalist abi. Kui ohver on kandnud kogu raha „kihlatu“ aitamiseks ja raha on lõplikult otsas, suunatakse ta osavalt järgmisse skeemi. Selleks võib olla laenu-, pärandi- või annetuspettus. Nende skeemide puhul on pettuse tunnuseks teenustasud, nii et ohver kannab veelgi suuremaid kahjusid, isegi kui tal tuleb ülekande tegemiseks raha laenata. Harvad ei ole ka juhtumid, kus mingi aja möödudes võetakse ohvriga uuesti kontakti, lubatakse raha tagastada ja taas algab kõik otsast peale.

Selliste pettuste vältimiseks tasub internetis valvas olla ja teadvustada, et sotsiaalmeedia platvormid ei ole kohad, kust võiks alati otsida ja leida usaldusväärset laenupakkujat, juriidilist abi, soodsamat toodet või teenust ja selle müüjat, tööpakkumist või tutvust. Sotsiaalmeediat kasutades tuleks jääda kriitiliseks.

Töökuulutuste nimetuse all värvatakse inimesi, kelle „tööks“ on võtta oma arvelduskonto kaudu vastu tundmatu päritoluga raha ja see saadud juhtnööride järgi edasi kanda. Väga tihti on summad hangitud teiste inimeste petmise tulemusel ja ohvri kontot kasutatakse lülina võimalikus pettuste või rahapesu ahelas, et ebaseaduslikku päritolu raha ohvri konto kaudu varjata. Selliste summade ja tundmatu raha vahendamine või vahendamisele kaasaaitamine võib lõppeda kuriteo sooritamisega. Kahjuks on see tegevus pigem kasvutrendis ja näitab tugevalt oma kohalolu aastal 2023.

Petturitel on aina põhjalikum ettevalmistus, et inimesi õnge püüda. Kui skeemide üldised toimimise põhimõtted on jäänud samaks, siis nüüdsest on enamik pettureid hakanud tähelepanu pöörama nüanssidele. Osavalt lihvitakse ja parandatakse oma tegevust, mis esmalt inimese segadusse ajavad ja ka uskuma panevad, et tegu on päris olukorraga. Üheks kõige paremaks näiteks on investeerimispettused, mille puhul hea ettevalmistusega tundmatu helistaja kutsub üles tegema „elu parimat tehingut“. Nende pettuste ohvriks on langenud ka majandusharidusega inimesed.

Mida teha pettuste ennetamiseks?

• Tasub võtta aega, et olukorda süveneda ja seda analüüsida.
• E-kirjadele või sõnumitele reageerides on hea olla tähelepanelik, valvas ja kriitiline.
• Kõik, mis hiilgab, ei ole kuld! Ehk see, mis näib liiga heana, seda tavaliselt pole.
• Oma isiklikke andmeid ei ole soovitatav kellelegi jagada, eriti siis, kui pole teise inimesega kunagi varem kohtunud.
• Internetis liigeldes tuleks olla eriti tähelepanelik.
• Korrapäraselt on soovitatav teha oma seadmetes uuendusi ja kasutada turvatarkvara.

Nimetatud sai vaid mõned, kuid siiski olulisemad tähelepanekud pettuste kohta, mis leidsid aset aastal 2022. Need teadmised tuleks kaasa võtta alanud aastasse, sest petuskeemide nüansid on aktuaalsed ka tänavu. Olgu selleks teadlikkus ohtudest või kriitiline mõtteviis.