Miinimumpalk tõuseb 71 euro võrra
2023. aastal on üleriigiline alampalk 725 eurot. Minimaalne tunnitasu on 4,30 eurot, millega alampalk tõuseb 71 euro võrra. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks tõuseb vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.
Maksuvaba tulu tõuseb
Maksuvaba tulu tõuseb 500 eurolt 654 eurole kuus ehk 6000 eurolt 7848 eurole aastas.
Kuni 14 400 eurot aastas (1200 eurot kuus) teenivad inimesed saavad oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 7848 eurot. Maksuvaba tulu kahaneb sissetuleku kasvades ja üle 25 200 eurot aastas (2100 eurot kuus) teenivad inimesed ei saa oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata.
Pension tõuseb
Pensioni baasosa tõuseb 20 euro võrra pea kõigil pensionäridel, v.a eripensioni saajatel. Sellest aastast on baasosa suurus 275,74 eurot.
Lisaks suurenevad pensionid 1. aprilli indekseerimisega ja keskmine vanaduspension tõuseb prognoosi kohaselt umbes 88 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 703 eurot. Rahvapensioni uus suurus on prognooside kohaselt ligikaudu 338 eurot.
Muutub pensionide tulumaksuarvestus
Jaanuarist kehtib kõikidele vanaduspensionäridele ja ka neile, kes jõuavad sellesse ikka 2023. aastal, 704eurone maksuvaba tulu.
Maksuvaba tulu ei vähene pensioni kasvades ega ka siis, kui pensionär otsustab tööl käimist jätkata.
Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu kuni 704 euro ulatuses automaatselt inimese pensionile, enam ei saa vanaduspensionär ise otsustada, kas ta soovib või ei soovi maksuvaba tulu oma pensionilt kasutada.
Kui pension on alla 704 euro ja inimesel on veel maksustatavaid tulusid, saab üle jäävat summat kasutada oma äranägemise järgi, nt töötasult või tuludeklaratsiooniga.
Suureneb töötutoetus
Uus töötutoetuse päevamäär on 10,55 eurot. 31kordne töötutoetuse päevamäär on 327,05 eurot. Kõigil, kellele on töötutoetus juba määratud, muutus toetuse päevamäär 1. jaanuarist automaatselt ja inimene ei pea suurema toetuse saamiseks avaldust esitama.
Muutub töötukindlustushüvitise maksimummäär
Sel aastal kehtib uus töötuskindlustushüvitise maksimummäär, mis on esimesel sajal päeval 78,55 eurot kalendripäevas ehk 2435,05 eurot 31 kalendripäeva eest ning alates 101. päevast 52,37 eurot kalendripäevas ehk 1623,47 eurot 31 kalendripäeva eest.
Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses. Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 10,90 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 337,90 eurot.
Suureneb tööampsuga lubatud summa
Sellest aastast suurenes summa, mida võib ajutise töötamise ehk tööampsuga teenida. Töötuna registreeritud inimestel on õigus töö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd, ilma et töötuna arvel olek lõppeks. Ühes kuus võib nüüd tööampsudega teenida mitte rohkem kui 290 eurot.
Muutus tasemeõppe toetus
Nii töötavad kui ka tööd otsivad inimesed saavad tööturul vajalikel erialadel õppimise eest nüüd tasemeõppetoetust 327,05 eurot kuus.
Tõusevad perehüvitised
Aasta alguses tõusevad perehüvitised ja jõustuvad toetuste maksmise muudatused, kui president riigikogus parandatud seaduse välja kuulutab.
1. veebruarist tõstetakse laste- ja peretoetusi. Jaanuaris makstakse peretoetused välja veel senistes summades, suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad. Tagantjärele makstakse jaanuari ja veebruari toetuste suuruse vahe välja hiljemalt 31. maiks.
Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad 80 eurole kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot);
Lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 650 eurole (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 eurole kuus (praegu 400 eurot);
Tuleval aastal hakatakse lasterikka pere toetust maksma selle sujuva lõppemiseni pere noorima lapse 19aastaseks saamisel;
Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Tõuseb represseeritute toetus
Represseeritute toetus tõuseb 230 eurolt 292 eurole aastas.
Hooldekodu koht muutub taskukohasemaks
1. juulist hüvitab keskmisest madalama vanaduspensioni suurusega sissetuleku puhul kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende teenuse saajate majutus- ja toitlustuskulud. Lisaks tõuseb jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muudatusega üldhoolduse kvaliteet ja paraneb ka kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavus.
Kütuse aktsiisitõus lükkub edasi
Praegused madalamad aktsiisimäärad kehtivad 2024. aasta 30. aprillini – see puudutab diislit, kütteõlisid, maagaasi kütteaine ja mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat.
Aktsiiside lauge tõus algab maist 2024 ja jõuab kriisieelsele tasemele maiks 2027.
Põllumehed ja põlevkivikaevandused saavad 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta.
Erimärgistatud diislit igaüks ei saa
Erimärgistatud diislikütust saavad edaspidi osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus. Automaatselt saavad ostuõiguse ettevõtjad, kellel tehti 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks vähemalt üks hektar põllumaad või kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht looma või kellel on vähemalt kümme mesilasperet. Samuti saavad automaatselt ostuõiguse ettevõtjad, kellel on 2023. aastaks kaluri kalapüügiluba.
Füüsilised isikud enam erimärgistatud diislikütust osta ei saa. Küll aga võivad nad kasutada erimärgistatud diislikütust, mis on ostetud enne 2023. aastat ning mis on aasta alguseks jäänud kasutamata.
Tubakatooted lähevad kallimaks
Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõuseb 160,50 eurole 1000 sigareti kohta ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 eurole ühe kilogrammi kohta.
Taastub tubakavedelike aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. Enne 2023. aasta 1. jaanuari Eestis vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini.
Teise samba maksete kompenseerimine
Teise samba pensionikogujatele kompenseeritakse jaanuari lõpus vahepeal sambasse tegemata jäänud 4 protsendi maksed. See puudutab 1961 ja hiljem sündinud inimesi, kes ei ole teisest sambast lahkunud ja tegid 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 kogumispensioni 2 protsendi makseid, kuigi sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4 protsendi maksed olid peatatud. Varem sündinud isikute maksed ei olnud peatatud ja nemad kompenseerimises ei osale. Need, kes on praeguseks teisest sambast juba lahkunud, on oma tegemata maksete ulatuses väljamaksed kätte saanud ja neid jaanuaris toimuv kompenseerimine samuti ei puuduta.
Võlgnike teise samba väljamakse muutub arestitavaks
Jaanuarist saavad kohtutäiturid õiguse arestida võlgniku teise samba väljamakseid. See tähendab, et enne kui pensioniregistri pidaja teeb võlgnikule teisest sambast väljamakse, peab ta sellelt kinni võlasumma.
See puudutab kõiki pensioniregistri pidaja tehtavaid teise samba väljamakseid: väljamaksed pärijatele, teisest sambast lahkujatele, aga ka fondipensioni väljamaksed ning ühekordsed ja osalised ühekordsed väljamaksed teise samba pensionäridele.
Pikeneb haiguspäevade varasem hüvitamine
Senine ajutine haiguspäevade hüvitamise kord, mille järgi makstakse töötajatele haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, pikeneb selle aasta 30. juunini. Esimene haiguspäev on töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast.
Laieneb tervisekassa rahastatavate ravimite nimekiri
Tervisekassa hakkab rahastama mitmeid uusi haigla- ja retseptiravimeid. Lisaks tekib arstidel võimalus kasutada juba olemasolevaid ravimeid uute näidustuste ning rohkemate patsientide raviks. Muudatustega seoses laienevad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, erinevate vähipaikmete (eesnäärme-, rinna-, kopsu-, söögitoru- ja kolorektaalvähi ning melanoomi), diabeedi, südamepuudulikkuse, neeruhaiguse ning toitmisravi võimalused.
Kutsehaiguste loetelu täienes
1. jaanuarist jõustus uus kutsehaiguste loetelu, kuhu on lisatud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused nagu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Ohutegurite maandamata jätmise korral on võimalik töötajal haigestumise korral saada hüvitist samuti nagu teistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigestumise korral.
Vaktsiinikindlustus laieneb
Vaktsiinikindlustus laieneb sellest aastast kõigile vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid. Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on toetada tervisekahju saanud inimesi ning tõsta seeläbi ka inimeste usaldust vaktsineerimise vastu.
Platvormid peavad hakkama andmeid koguma
Platvormihaldurid peavad hakkama koguma teavet nende vahendusel tegutsevate nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest müüjate ja teenusepakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Hiljemalt 2024. aasta jaanuari lõpuks tuleb see teave edastada maksu- ja tolliametile.
Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerimast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest.
Mõned tõendid läksid kallimaks
Rahvastikuregistrist andmete väljastamine maksab nüüd 15 eurot, varem oli see 5 eurot; mitmekeelse rahvastikuregistri tõendi saab 20 euro eest. Perekonnaseisuametist dokumentide koopia väljastamine maksab 10 eurot, varem sai elektroonilise tõendi ka 5 euroga. Abielukanne maksab endiselt 30 eurot, lahutus 50 eurot.
Passi saab kätte Selverist
Nüüd on võimalik isikut tõendavat dokumenti taotledes selle väljastuskohaks valida endale sobiv Selveri kauplus, kuna politsei- ja piirivalveamet sõlmis ettevõttega Hansab lepingu isikut tõendavate dokumentide väljastuse teenuse pakkumiseks. Hansab on omakorda sõlminud lepingu Selveri ketiga, mille kauplustes hakatakse teenust pakkuma. Jaanuari keskpaigast on ID-kaarti või passi võimalik kätte saada neljast Tallinna ja ühest Pärnu Selverist.
Aprilliks lisandub ligi 50 täiendavat väljastuskohta, neist kuus Soomes. Dokumendi väljastamine maksab täiskasvanule 7,20 eurot ning alla 15aastasele lapsele, pensionärile ja puudega isikule 4,32 eurot, mis tuleb tasuda teenusepakkuja juures kohapeal.
