Kuidas talvel betoonitöödelt kokku hoida ja vigu vältida?

Talvised madalad temperatuurid teevad betoonitööd väljakutsuvaks. Seepärast saavad betooni kvaliteedi puhul määravaks nii teadmised, kuidas tehasest tulnud sooja betooni omadused maksimaalselt ära kasutada, kui ka õiged töövõtted.

Talve ja madalate temperatuuride saabumine paneb Betoonimeistri kvaliteedijuhi Lauri Labe sõnul nii betoonitootjad, kui ka ehitajad suure pinge alla. “Betoonitootjana peame betooni valmistamisel kasutama hulgaliselt lisaenergiat, et soojendada vett ning materjale. Ehitajal omakorda tuleb paigalduse käigus valatud konstruktsioone külmakahjustuste tekkimise eest katmise ja kütmisega kaitsta.

Eksperdi sõnul on betooni kivinemise protsessid otseselt seotud väliskeskkonna temperatuuridega, sest mida madalam on temperatuur, seda aeglasemad on tardumise ja kivinemise protsessid. “Betooni kivinemine on eksotermiline protsess ja selle käigus eraldub soojust. Nutikas ehitaja suudab selle enda kasuks tööle panna, sest kui konstruktsioon õigel ajal kinni katta saab soojust betoonis nii öelda kinni hoida ja ei peagi väga palju lisaenergiat kulutama, et saada hea tulemus ja tagada betooni minimaalne tugevus ehitustegevuse jätkamiseks,” õpetab Labe värske betooni soojust ära kasutama.

Betoonitehase kvaliteedijuht hoiatab ülekütmise ja betooni liigse kuivatamise eest. “Liiga intensiivse kütmise tagajärjel võivad konstruktsiooni eri kihtides olla suured temperatuuri erinevused ning see põhjustab kihtide vahel termopingeid. Samuti on intensiivse kütmise tagajärjeks kiire vee aurustumine betooni pinnalt ning tekkida võivad mahukahanemispraod,” selgitab ta.

Labe rõhutab, et betoneerimistööd peavad toimuma võimalikult kiiresti. “Töödejärgse kiire katmise ja jahtumise eest kaitsmisega on ehitajal võimalik nii kvaliteedi muresid ennetada kui kütmiselt säästa.” Vigu aitab eksperdi sõnul vältida täpne tööde plaan, kiire tegutsemine ning riske maandada hea koostöö betoonitootjaga.

Kvaliteedijuhi sõnul on talviste betoneerimismeetodite eiramine peamine viga ning betoon saab külmumisest või valede paigaldus- ja hooldusmeetodite valimisest kahjustusi. Järgnevalt selgitab betoonimeister kahjustuste tekkepõhjuseid lähemalt.

Külmakahjustuse saab betoon, kui sellel lastakse läbi külmuda enne kriitilise tugevuse saavutamist. See tähendab, et betoonis ei ole tekkinud veel piisavalt tugevaid sidemeid, mis suudaksid panna vastu vaba vee külmumisest tingitud paisumise jõududele. Külmakahjustuse tulemusel hakkab betoon pinnalt kooruma, praguneb, muutub visuaalselt koledaks ja kaotab suure osa oma lõplikust tugevusest.

Ei arvesta tuule mõjuga. Tugev tuul võib oluliselt mõjutada konstruktsiooni jahtumise kiirust. Näiteks võib tugeva tuule ja -5 kraadise temperatuuriga betoneerides olla külmakahjustuste oht palju suurem, kui tuulevaikse ilma ja -10 kraadise temperatuuriga.

Valed paigaldusmeetodid muudavad hea lõpptulemuse saavutamise suureks väljakutseks. Talviste betoonitööde juures on oluline, et kogu protsess oleks pidev ja ilma suuremate pausideta. See tähendab, et ehitaja peaks paigaldustöödeks valima parimad võimalikud meetodid, sobiva suurusega vibronuiad, piisaval hulgal personali ning koluga betoneerimisel ei saa kraana vahepeal teiste tõstetega tegeleda. Pikale veninud paigaldustööde tulemusel võib venida konstruktsiooni katmise algus, betoon võib jahtuda, võivad tekkida külmavuugid ning konstruktsiooni pind jääb ebaühtlane ja betoonil on oht külmuda.

Valede järelhooldusmeetoditega on võimalik kogu eelnev töö enda kahjuks pöörata. Sageli köetakse ruume, kus betoneerimine toimub võimsate gaasi- ja diiselpuhuritega. Kui põlemisgaase ei juhita ruumist välja, tekib ruumi hulgaliselt süsihappegaasi, mis reageerib värske betooniseguga ning selle pinnale moodustub pehme ja tolmav nõrgestunud kiht. Samuti ei tohi unustada, et ruumide kütmisel õhuniiskus langeb ja betoonpinnalt vee aurustumine intensiivistub. Seetõttu on väga olulised ka klassikalised järelhooldusmeetodid ehk betoonpindade kohene katmine, kastmine ja keemiliste järelhooldusvahendite kasutamine.

Lisaks betoonitööde kiirusele on oluline ka sellele eelnev etapp ehk betoonisegu tarne ja sujuv koostöös betoonitootjaga. “Sooja betooni tootmine võib sõltuvalt väliskeskkonna temperatuurist võtta rohkem aega kui tavaliselt. Samuti on oluline tarnegraafikust kinni pidamine. Liiga aeglase vastuvõtu puhul hakkab järjest betoonikoormaid objektile saabuma ning betoon hakkab segurautodes jahtuma ja plastsust ehk töödeldavust kaotama. Liiga kiire pumpamise korral võib koormate vahele jääda liialt pikk aeg ning betoon võib betoonipumba toruliinis külmuma või tekivad konstruktsiooni külmavuugid.”

Madalate temperatuuridega on Labe sõnul oluline jälgida ka seda, et koorma maht ja tarnele kuluv aeg oleksid tasakaalus. “Külmal ajal ei ole mõistlik väga väikeseid koormaid tarnida kaugele, sest koormas olev betoonisegu jahtub väga kiiresti ning ehitusobjektile jõudes võib olla betoon juba täielikult segurauto segistis külmunud,” selgitab ta ning soovitab planeerida võimalusel mitmete konstruktsioonide valamise korraga, sest suurema koorma jahtumine toimub palju aeglasemalt.

Kuna aeg on talviste betoonitööde õnnestumise puhul väga oluline, siis on ehitaja ja betoonitehase suhtlus võimalikest tõrgetest teada andmisel väga oluline. Siis saab suuremate kahjude ärahoidmiseks betoonitehases vajadusel tarneid aeglustada või vastupidi ehitaja oma tegevust reguleerida.

Betooni ekspert rõhutab, et tänapäevased lahendused võimaldavad ehitajal väga täpselt jälgida temperatuuride muutuseid ja tugevuse kasvu valatud konstruktsioonides ning selle põhjal reaalajas hinnata edasise kütmise vajadust või kütmist automatiseerida. “Nii saadakse oluline rahaline võit ja kindlustunne betooni kvaliteedi osas ning see annab täpse teadmise edasise ehitustegevusega jätkamiseks,” rõhutab Labe.

• Soe betoonisegu, tehasest väljastatakse betoon temperatuuriga +15 kuni +20 kraadi
• Kuum betoonisegu, tehasest väljastatakse betoon temperatuuriga +20 kuni+30 kraadi
• Tardumist- ja kivinemist kiirendavate lisanditega betoon. Keemiliste lisandite kasutamisega on võimalik reguleerida betoonisegu tardumisaega ja kiirendada betooni kivinemisprotsesse. Nende lisandite maksimaalse mõju saamiseks tuleb korrektselt järgida talvise betoneerimise meetodeid.
• Jäätumiskindlad betoonisegud. Betoonikeemia abil on võimalik betoonisegus oleva vee külmumispunkt viia alla ja seeläbi kaitsta betooni varase läbikülmumise eest. Kindlasti peab siinkohal arvestama asjaoluga, et vaatamata sellele, et värske betoonisegu ei külmu, on madalatel temperatuuridel betooni kivinemisprotsessid ülimalt aeglased või peatuvad sootuks. Jäätumiskindlaid betoone kasutatakse reeglina kohtades, kus betooni ei ole võimalik hiliselt soojendada ega kaitsta ning selle külmumine on sisuliselt vältimatu, näiteks betoonelementide vuugid, kus ei ole mõistlik ega ka võimalik terve korruse paneele eraldi üles soojendada.
• Kõrgema tugevusklassiga betooni kasutamisel on ehitajal võimalik sama ajaga saavutada suuremad tugevused ning seeläbi tõsta ehitustempot.