Elanikes hirmu tekitanud elektrikatkestused ei saa tekkida puhtalt külma talve tõttu. Selleks oleks vaja ridamisi halbu kokkulangevusi ehk rivist peaks välja minema mitu suurt tootmisvõimsust. Tavaliste külmakraadide eest oleme igati kaitstud.
Läänemere-äärsete riikide varustuskindluse analüüsi järgi on riikidel eeloleval talvel tootmisvõimsusi piisavalt, et elektrit jätkuks ka tundidel, mil väljas paugub pakane ja elektritarbimine on tipus. Samas näitab analüüs, et sellistel tipptundidel saab varu olema väike. Näiteks keskmise talveilma korral on varu 14 gigavatti ehk elektrit oleks sel hetkel üle 8 protsenti, väga külma talveilma korral aga 5 gigavatti, mis teeb elektri ülejäägiks tipptundidel 3 protsenti.
Küsimus ei ole selles, et tootmisvõimsusi ei jätkuks, vaid selles, et riskid on kasvanud ja seda eelkõige sõja tõttu. Nii on drastiliselt halvenenud elektri tootmiseks vajalike sisendite nagu maagaas ja kivisüsi kättesaadavus. Ka on suurenenud risk, et Venemaa, kelle elektrisüsteemiga on Balti riigid ajalooliselt seotud, ühendab meid oma süsteemist lahti planeeritust ehk 2025. aastast varem. Selle tagajärjel peavad Balti riigid ise hoidma 6–12 tundi oma elektrisüsteemis tootmise ja tarbimise tasakaalu. See on aeg, mil oleme tundlikumad elektrisüsteemi avariidele, kuna Balti elektrisüsteem on üksi. Elektrisüsteem on aga piltlikult nagu laev merel – mida suurem on laev, seda vähem mõjutavad seda üksikud lained.
Mängime mõttes läbi olukorra, kui kätte jõuab külma talvepäeva tipptarbimise tund, kus tootmise ja tarbimise vahel on varu väga väike. Mis juhtub, kui realiseerub mõni risk? Näiteks lakkab ootamatult töötamast Olkiluoto 3 tuumareaktor Soomes ja piirkonnast kaob järsku 1,6 gigavati jagu elektritootmist. Kas see tähendabki kohe elektrikatkestust?
Esialgu ei tähenda. Need 5- ja 14gigavatised varud käivad turupõhiste elektritootmisvõimsuste kohta. Need on elektrijaamad, mis teevad oma pakkumise elektribörsile päev ette. Ehk sellel turul viiakse tootmine ja tarbimine tasakaalu juba päeva varem. Täielikku tasakaalu on aga päev ette väga keeruline saavutada. Selleks ongi päevasisene turg, kust elektrimüüjad saavad täiendavalt elektriga kaubelda, et korrigeerida tootmist, seda vastavalt vajadusele suurendades või vähendades.
Kui ka päevasiseselt turult ei õnnestu puudujäävat elektrit hankida, on järgmiseks etapiks reservide turg, kust süsteemihaldurid, Eestis näiteks Elering, saavad elektrit hankida. Lisaks on Eleringil olemas Kiisa avariireservelektrijaamad, mida saab käivitada nii avariide korral kui ka siis, kui puudujäävat elektrit ei ole suudetud hankida ei päevasiseselt ega ka reservide turult.
Läänemere riikide elektrisüsteemi võimekuse analüüsis on välja toodud needki tootmisvõimsused, mis päev varem turul ei osale. Need on reservjaamad ja analüüsi järgi on kõiki tootmisvõimsusi tipptarbimise tundidel kokku 201 gigavatti, ehk 10 gigavatti enam kui nende tipptundide tarbimine.
Elektrisüsteemis peab igal ajahetkel olema tootmise ja tarbimise tasakaal. Halvim, mis saab elektrisüsteemiga juhtuda, on selle kustumine. Taastumine võtab aega tunde. Seetõttu püüavad süsteemihaldurid ennekõike kustumist vältida ja tarbimist piiratakse ainult siis, kui see aitab kustumist vältida.
Kui juhtub tõesti, et külma talvepäeva hommikusel või õhtusel tiputunnil, toimub „täiuslik torm” ehk halbade kokkulangevuste tõttu löövad korraga mitu suurt tootmisvõimsust rivist välja ning ei piisa ka süsteemihaldurite reservidest, tuleb tarbimist piirata. Seda selleks, et tootmine ja tarbimine jääksid tasakaalu.
Piiramist tehakse teadlikult ja kontrollitult. Esmalt näeb Elering süsteemihaldurina, kui palju elektrit on kogu süsteemis puudu. See info edastatakse Eesti suurimale jaotusvõrgule Elektrilevile, kes katkestab tarbijate elektri, välistades elutähtsate teenuste pakkujad ja püüdes piiratud tarbijaid mõnetunnise vahe järel roteerida.
Elering ja teised süsteemihaldurid teevad iga päev tööd, et sõjast ja põuast tingitud väga kõrgetest riskidest hoolimata ei peaks ükski tarbija ka kaheks tunniks elektrita jääma.
* Keskmise talve maksimaalne tarbimine on 182 GW ning külma talve maksimaalne tarbimine on 191 GW.
Alles see oli kui kodutülist saanud viha viis noormehe põhivõrgu Elering alajaama ja elekter kadus päevadeks; Lõuna-Eestis viis torm katuse minema ning põhivõrk Eleringi alajaam, kus varuseadmed olid ühe katuse alla tekitas totaalse elektrikatkestuse päevadeks, Ida-Virumaal põles põhivõrk Eleringi alajaama seadmed, kuna inimliku eksituse tõttu oli seadme parameetrid valesti sisestatud ning elekter oli ära tükk aega…Millest nüüd põhivõrgu Elering töötaja räägib või mida tahetakse pehmendada? Reaalsus on see, et kui tekib ainult üks tugevam põhjus, siis olemegi ilma elektrita, sest varustuskindlus ja energiajulgeolek on tegelikkuses süsteemis vähene. Kurb on see, et süsteemihaldur lähtub peamiselt sõnadest, mitte tegudest:( Ja ajakirjanikele üldiselt,… Loe rohkem »
Viimase aasta jooksul pole täiuslikku tormi olnud, küll aga elektrikatkestusi…Niiet erinevalt Imatrast piisab elektrilevile ka kergemast tuuleiilist…