Veerand läänlastest peab end usklikuks

Rahvaloenduse järgi peab end usklikuks 25 protsenti läänlastest, levinuim usk Läänemaal on luterlus.

End usklikeks pidavatest inimestest on luterlased 45 protsenti läänlastest, 30 protsenti on õigeusklikud ja mõne muu usu esindajaks peab end 24 protsenti Läänemaa usklikest.

Võrreldes kogu Eestiga on Läänemaal usklike protsent veidi madalam ja luterlaste osakaal suurem.

Ühtegi usku ei pea omaks 64 protsenti läänlastest ja usuküsimustele ei vastanud 11 protsenti läänlastest.

Keskmiselt peab Eesti inimestest mõnda usku omaks 29 protsenti. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54 protsenti, siis nüüd 58 protsenti. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Usu kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Mõne usu omakspidamise kohta esitati küsimus kõigile vähemalt 15-aastastele inimestele, seejuures ei olnud tähtis, kas inimene on mõne kiriku või koguduse liige ega ka see, kas ta on ristitud ja käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda. Kogutud vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 15. eluaastast.

Kui Eesti inimesi, kes peavad omaks mõnda usku, on 29 protsenti , siis 58 protsenti  vastas vastupidi ning 13 protsenti ei soovinud küsimusele vastata. Sellega on usku tunnistavate inimeste osakaal jäänud võrreldes eelmiste rahvaloendustega samale tasemele, kuid suurenenud on nende inimeste suhtarv, kes ei pea omaks ühtegi usku: 2011. aastal oli neid 54 protsenti , aga 2021. aastal 58 protsenti. „Kasv tuleneb sellest, et sel korral oli vähem inimesi, kes ei soovinud küsimusele vastata, ehk võib eeldada, et neil oli nüüd kindlam seisukoht kujunenud,“ märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Levinuimad usuvormid on endiselt õigeusk ja luterlus, muid uske peab omaks 5 protsenti rahvastikust. Õigeusklike osatähtsus on 16 protsenti rahvastikust ning luterlasi on 8 protsenti. Kui õigeusku omaks pidavate inimeste osatähtsus on püsinud muutumatuna, siis luteriusu kohta käiv sama suhtarv on langustrendis: 2000. aasta rahvaloendusel oli luteriusu omaks pidajaid 14%, seevastu 2011. aastal juba 10% ning nüüd 8%.

Rääkides usuliikidest, on ristiusk ehk kristlus Eestis kõige levinum. Neist, kes peab omaks mõnda usku, on praegu 93 protsenti kristlased, 2011. aastal oli kristlasi 97 protsenti. Peale õigeusku ja luterlust omaks pidavate inimeste moodustavad teiste religioonide esindajad rahvastikust marginaalse osa ning nende osakaalud on jäänud üldiselt samaks või veidi kasvanud. Näiteks on 0,4 protsendipunkti võrra kasvanud katoliiklaste (2011. aastal 0,4 protsenti, 2021. aastal 0,8 protsenti) ja moslemite (2011. aastal 0,1 protsenti, 2021. aastal 0,5 protsenti) osakaal.

Usu omaks pidamine varieerub muuhulgas soo, vanuse, haridustaseme ja rahvuse lõikes. Sooti on usu omaks pidamist naiste seas rohkem kui meeste seas. Naistest tunnistab kindlat usku 32 protsenti ja 55 protsenti on mitteuskujad, meestest on 25 protsenti usku omaks pidavad ning 63 protsenti mitteuskujad.

Kui 65-aastastest ja vanematest inimestest peab mõnd usku omaks 43 protsenti, siis vanusegrupis 15–29 on niisuguseid vaid 14 protsenti. „Pea kõigi usuliikide puhul on osakaal nooremate seas väiksem kui vanemate seas,“ märkis Trasberg.

Haridustaseme järgi hinnates on usu omaks pidamine suurem kõrgharidusega inimeste seas – 34 protsenti. Keskharidusega inimestest tunnistavad usku 28 protsenti ning põhiharidusega inimeste puhul on vastav näitaja 21 protsenti.

Võrreldes teiste rahvustega on eestlaste seas rohkem inimesi, kes ei pea omaks ühtegi usku

Rahvuste lõikes on näha, et võrreldes teiste suuremate Eestis elavate rahvusgruppidega peavad kõige vähem mõnd usku omaks eestlased –17 protsenti, mitteuskujaid on seevastu 71 protsenti. Suurem usku tunnistavate inimeste osakaal on slaavi rahvaste seas – valgevenelastest 65%, ukrainlastest 56 protsenti ja venelastest 54 protsenti.

Pooled vene rahvusest inimestest peavad omaks õigeusku, ukrainlaste seas on sama näitaja 48 protsenti ja valgevenelaste seas 58 protsenti. Eestlaste peamiseks usuks on aga luterlus – 11 protsenti eestlastest peab omaks just seda usku, õigeusu omaks pidajaid on 3 protsenti. Muudest rahvustest inimeste seas on kõige rohkem õigeusku ja (15 protsenti) ja islamit (14 protsenti) omaks pidavaid inimesi.