Sügise saabudes lõpeb Haapsalule omane suvine melu. Sõna melu tähendab teatavasti lärmi, kära, õiendamist. Laenatud on melu soome keelest, kuid teateid melu ja meluma (käratsema) kohta on ka Kirde-Eesti rannikumurdest. „Eesti murrete sõnaraamatus“ on näiteks lause „Küll me melusimme“.
Murdekeeles on lärmi, kära ja jutuvada tähenduses kasutatud veel menu. Kirjanik Eduard Vilde, kes oma teostes armastas palju murdesõnu kasutada, on kirjutanud, et „siis on kogu ümbrus menu täis“.
Kirjakeelde jõudis melu 1930ndatel. Melu esineb „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastikus“ (1936).
Populaarseks sai melu siiski alles 20. sajandi teisel poolel.
Ei tea missugune see eesti keel oleks olnud,kui ca 60 aastat tagasi poleks võideldud murdesõnade vastu st.puhta eesti keele eest?Isiklikult arvan,et tänase Eesti keele ja igasuguste slängide kasutajad küll tolleaegses koolis kaheksandat klassi poleks lõpetanud.