1. septembri hommikul seisis 49 Haapsalu algkooli 1. klassi last reas ja kuulas, kuidas direktor Malle Õiglas kõneles punavatest pihlapuudest, langevatest lehtedest ja tirtsude sirinast, mille saatel libiseb suvi sügisesse. Kulunud sõnad, mis on kellegi jaoks iga kord uued ja jäävad eluks ajaks meelde. Või kui mitte, siis säratab aastakümnete tagant septembripäikese vihk, mis langes koolijuhi prilliklaasidele.
Koolitee algab ja lõpeb direktoriga, kes ulatab aabitsa ja saadab kuue, üheksa või 12 aasta pärast käepigistusega teele. Koolivõrgu reformi kavandav Lääneranna vald plaanib koolid ühendada nii, et neid hakkaks juhtima üks direktor. Koolide ühendamise teed on jalge alla võtmas ka Lääne-Nigula vald, küll mitte nii laia haardega, aga esimene samm on tehtud – Noarootsi ja Nõva koolil on üks juht.
Miks on koolivõrgu reform sellist kuju võtmas, ei oska keegi seletada. Kui Lääne-Nigulas küttis kirgi lasteaedade ühendamine ühe juhi alla, siis kõlas ikka ja jälle, et raha see kokku ei hoia, küll aga parandab kvaliteeti (ehk siis omaduste kogumit). Lääneranna valla arengukavas kordub sõna „optimeerima” – tühi moekõlks, mis jääb sisuta ja lahti seletamata. Midagi optimeerida tähendab teha midagi nii soodsaks kui võimalik. Kui optimeerida koole või koolivõrku, siis mida see „teha nii soodsaks kui võimalik” õieti tähendab? Et oleks odavam pidada? Mis ajast on odavus hariduse mõõt?
Ka on väga raske ette kujutada, et ühendkool pakuks paremat haridust, kui direktor jõuab sinna heal juhul korra nädalas. Kindlasti ei saa ta seista 1. septembril mitmes kohas ja rääkida sõnu, mis jäävad eluajaks meelde. Selline koolijuht oleks nagu president, kes kõneleb 1. septembri õhtustes uudistes, kui 1. klassi lapsed on juba magama läinud. Aga president on meil juba olemas. Misjaoks teine veel?!
Vaatame pilti väheke suuremalt. Ehk oleks mõttekas palgata riigil üksainus vallavanem, kes siis roteerub vastavalt vajadustele. Nojah, kui selleks saab väga võimekas kodanik, siis võimalik täita ka pääministri ülesandeid.
No kas just riigil, on väike kunstiline liialdus – aga Pärnumaal on ju poliitturism vägagi moes. Nimesid ei nimeta, kõik teavad neid niigi.
Läänerannast tuleb ainult ideid, kuidas sinna tegelikult üksainus kool alles jätta. KUIDAS saab üks direktor juhtida sellist mitmes majas paiknevat kooli, mille erinevates hoonetes on kasutusel täiesti erinevad paradigmad?
Kokkuhoid igal alal, selline on meid valitseva partei poliitika, keda rahvas tugevalt toetab.