Keeletark: riie versus rõivas

Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan

Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan

Sõnad võivad teinekord kütta kirgi ja keeleteadlased omavahel suisa tülli ajada. Riie ja rõivas on sõnad, mis on põhjustanud 1930ndatel teravaid erimeelsusi.

1939. aastal kirjutas Johannes Aavik Varamus loo halbadest sõnadest. Kriitikanooli sai teiste seas ka sõna rõivas, mida taheti senise riide asemel kasutusele võtta. Aaviku arvates oli rõivas kõlaliselt inetum, riie aga hea. Varemalt nimetas Aavik leheveergudel rõivast keeleliselt maitsetuks. Aavik rõhutas, et riidel on kirjakeeles pikaaegne traditsioon, mistõttu ei peaks seda kõrvale heitma. Veel tõi Aavik esile, et riiet kasutab 70 protsenti eesti rahvast, rõivas on pelgalt lõunaeestiline sõna. Aavik pidas otstarbekaks kirjakeele sõnade asendamist murdeist võetutega ainult tingimusel, kui need murdesõnad on senise kirjakeele omist paremad. Rõivas nende murdesõnade hulka tema meelest aga ei kuulunud.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi (vabatahtlik)
1 kuu tagasi

Ikka riie, rõivas nagu ropendamine rohkem.

tõsi
1 kuu tagasi

aavik oleks kindlasti arvanud, et keeleliselt oleks sõna kalts ilusam kui rõivas