Peaministri ja rahandusministri viimased väljaütlemised tekitavad hämmeldust.
Mis jutt see rahandusministrilt on, et Keskerakonna valitsus võinuks veelgi enam kulutada? Laest võetud väide! Reformierakonnal oleks aus öelda, kas:
a) nad on täielikult muutunud erakond ning kulutused sotsiaalvaldkonda, mis neil hiljaaegu hinge kinni tõmbasid, on nüüd viimaks ka nende hinnangul vajalikud;
- b) tahe Keskerakonnaga midagi teha oligi nullilähedane ning eesmärk oli hoida väiksemat partnerit lubadustega sügisesest eelarvearutelust lõa otsas.
Keskerakond ei lase endaga mängida ning kaitseb oma väärtusi ja valijatele antud lubadusi. Kui Reformierakond nägi, et nende juba varasemate juhtide poolt sisse töötatud plaan ei õnnestunud, tuli hoida peaministritooli ja vajadusel anda järele igas küsimuses teistele partneritele. Kõik näevad, et ametisse astuv vahevalitsus on Isamaa nägu.
Reform suutis jälle lihtsalt reeta oma partnerit, kuid see on nende muster, milleks Eesti poliitikas peab alati valmis olema. Väide, et Keskerakond oleks veelgi rohkem kulutanud, on lihtsalt kehv vabandus olukorras, kus uus valitsuskoalitsioon kulutab märksa enam kui Keskerakonna küsitud laste- ja peretoetuste tõstmine. Järgmistele valitsustele jäetakse päranduseks sajad miljonid püsikulu aastas, kuid katteallikatest isegi ei räägita. Näpuga Keskerakonnale näitamine ei veena – Reformierakond tegi eelarvepoliitikas kannapöörde. Oravate kaubamärgiks kujunenud märksõna “eelarvetasakaal” tuleb visata ajaloo prügikasti.
Meenutan üht Kaja Kallase hirmutamist veel mõned nädalad tagasi. Peaminister ütles, et peretoetuste tõus tähendaks seda, et selle jaoks peaks kergitama käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 23-le. Või kui maksustada sissetulekut, siis tulumaksu 20 protsendilt 24-le. Praegu teame, et Keskerakonna initsiatiivi tulemusena esimese ja teise lapse toetused ning peretoetus tõusevad. See on väga hea uudis.
Kindlasti on olulised toetused ka energeetikas, tulumaksuvaba miinimumi tõus, lisarahastus pikaajalises hoolduses ja üksikvanemate toetuse tõstmine. Kõrgharidusele 10 miljonit on selgelt vähe ja meie ülikoole see palju ei aita. Keskmaa õhutõrjest riigikaitsesse pole vahevalitsuse poolt küll midagi kuulnud. Ei tahaks uskuda, et niivõrd olulisest investeeringust loobutakse või edasi lükatakse.
Juhul, kui eestikeelsele haridusele üleminek püütakse ära teha 10–15 miljoniga, siis selle raha eest puudu olevaid sadu õpetajaid küll ei leia. Ehk sellegi lubaduse hind ja teostus on praegu suuresti selgusetu, kuid kindlasti vajab see lisaraha ja kulukaid programme.
Samas pole maksutõusudest Reformierakonna juhtide poolt seekord kuulda mitte sõnakestki. Sündiv vahevalitsus ei räägi ausalt sellest, kuidas paljuski õigete mõtete kulud kaetakse! Selge on see, et ilma maksupoliitiliste otsuste või laenuta seda teha ei saa. Keskerakonna seisukoht on, et läbi tarbimismaksude tõusu me kindlasti kulude katmist ei toeta. See lööks just kõige valusamalt keskklassi ja väikese sissetulekuga inimesi.
Sotside juht Lauri Läänemets jõudis juba avaldada, et praegusest tulubaasist valitsuse lubaduste elluviimiseks ei piisa ja maksutõusud on paratamatud. Vaevalt et Reformierakond seda tunnistada tahab – lihtsam on kasutada valitsuse reserve, võtta laenu ning tühistada Eesti tervishoiusüsteemi sajandi projekt Tallinna Haigla ja suure regionaalpoliitilise tähtsusega Rohuküla raudtee. Olen üsna kindel, et lähiajal kuulutatakse lõppenuks eelkõige lastega peredele ja väiksema sissetulekuga inimestele oluline maakondlik tasuta ühistransport. Enam kui 20-protsendilise hinnatõusu tingimustes tuleb hakata ka bussipileti eest maksma. Seda olukorras, kus kallinenud kütusehinnad on pannud inimesi järjest rohkem ühistransporti kasutama.
Kindlasti tuleb jätkata Keskerakonna algatatud maksudebatti, et riigikogu valimiste eel tuleksid arutelu alla ka OECD poolt välja toodud muudatused Eesti maksusüsteemis. Praegu valmistame ette astmelise tulumaksu eelnõu ja tuleme lähiajal valitsusele appi sellega, et sotsiaalmajanduslikud sammud oleks ikkagi jätkusuutlikud ega jääks vaid ajutise valitsuse toredateks ideedeks.
Üks teema vajab veel selgitamist – Reformierakonna ainuvõimu poolt Tallinna Haigla, meditsiinikopterite ja Rohuküla raudtee tühistamine on ajutised otsused. Keskerakond seisab selle eest, et riik vastavad investeeringud ise hiljemalt pärast märtsis toimuvaid riigikogu valimisi ette võtaks.
Lugesin selle hala läbi ja tekkis küsimus – kuidas edasi? Kõik teevad ümberringi valesti. Aga kuidas oleks õigesti ? Haigla ja raudtee ei ole hetkel reginaalpoliitilised küsimused, need rohkem KE poliitilised valimiseelsed jutupunktid. Nõrk hr. Ratas, nõrk.
“Peaminister ütles, et peretoetuste tõus tähendaks seda, et selle jaoks peaks kergitama käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 23-le. Või kui maksustada sissetulekut, siis tulumaksu 20 protsendilt 24-le.”
Sellist juttu saab rääkida ainult majandusküsimustes idiootlike kalduvustega inimene. Jättes kõrvale isegi suurusjärkude erinevuse, võib sellise kattealllikaga lagedale tulla ainult idioot.
Aga suur osa Eesti valijaid, tunneb millegipärast idiootidega tugevat sidet- seda näitab valimistulemus.
Reetur räägib ”partnerite reetmisest”…..
Nägin unes, et Isamaa idee on varamaks, näiteks kinnisvara väärtus mingis piires on maksuvaba, aga üle 100000 euro maksustatakse.
Maga ikka rshulikult! Eestlane on leidlik, küll sellise asja vastu ka mõni skeem leitakse
Muidugi, teed igast toast eraldi korteriomandi
See varamaks on Siim Kallase idee, loomulikult teistest riikidest eeskuju võttes.
Nõus, idee Siimu oma, plaanib aga isamaa oma lubaduste katteks.
Muidugi võib unenägu ka tõeks mitte saada.
Miks peaks usaldama poliitikuid, kes usuvad tasuta teenustesse?
Kiibitsemine alaku! Oleks mees olnud, siis istuksid valitsuses.
Hea on kõrvalseisjana teisi kritiseerida aga tuleta meelde miks ja mille nimel Sa oma juhitud valitsuse pekki keerasid.
Suurt riigimehelikkust selles küll näha ei olnud!
Tänuväärt, et meelde tuletate! Seda ei tohi lasta unustada, kuidas riigipööre tehti . Üks võtmetegelasi selles aktsioonis oli justnimelt seesama Ratas.
Kaja Kallas keeldus tagasi astumast isegi siis, kui ta teod (apartheidipoliitika, Kersna mahitamine ja parlamendikultuuri ignoreerimine) seda häälekalt nõudsid. Ratas aga astus tagasi nii segaste selgitustega, et ei saanud arugi, miks ta seda tegi. Igatahes: mees ise lasi džinni pudelist välja (st. Kallase valitsust moodustama), ise toppigu ka tagasi.